Tallinki uuel laeval puuduvad päästepaadid ja on ainult 47 kajutit
Lisatud Tallinki täpsustus

Tallinki uue laeva Megastar kiilupanek Meyer Turku laevatehases

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuigi jaanuarist liinile tulev Tallinki uus laev Megastar mahutab kuni 2800 reisijat, on sellel vaid 47 kajutit, üüratult palju poepinda ja mitte ühtegi päästepaati, sest väidetavalt on juba laev ise ehitatud nagu üks suur päästepaat.

Järgmisel aastal valmivast uuest Tallinna ja Helsingi vahel sõitma hakkavast laevast saab Läänemere suurim ujuv ostukeskus, saab lugeda Soome päevalehest Helsingin Sanomat. 

212-meetrine laev asendab Tallinna-Helsingi kruiisiliikluses täna merel seilavat Tallinki Superstari. Viimasel on juba olemas ka uus omanik, kuid kuni Megastari valmimiseni rendib Tallink seda uuelt omanikult.

Kuna laeva Tallinna ja Helsingi vaheline reis kestab kaks tundi, on uue laeva ehitamisel väga vähe rõhku pandud kajutitele, neid on vaid 47. Võrdluseks olgu öeldud, et praegu Tallinna ja Helsingi vahet sõitval Superstaril on 186 kajutit. Samas mahub uue laeva pardale kuni 2800 reisijat ja rohkem rõhku on pandud ostlemisele. 

Nimelt ehitatakse laevale läbi kahe korruse kulgev kaubanduspind, mille üldpindala on 2800 ruutmeetrit. Sellega mitmekordistatab Tallink senist Superstari ostupinda. Täna suurima kaubanduspinnaga laev Läänemerel on aga Viking Grace, mis sõidab Turu ja Stockholmi vahel, pinna üldsuurus on 1600 ruutmeetrit.

Just ostlemisvõimalustele rõhuva uue laeva eripära on veel see, et selle pardal puuduvad traditsioonilised päästepaadid, kuna Meyeri Turu laevatehases ehitatav laeva konstruktsioon näeb ette, et hädaolukorras muutub laev ise suureks päästepaadiks.

Selle eest, et valmiv laev vastaks igasugustele turvanõuetele, vastutab ehituse ajal Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) ning tegevust jälgib ka Soome maanteeamet Trafi. 

Viimase inspektori Tuomas Ruota kinnitusel on selline kruiisilaev, mida kriisiolukorras saab muuta suureks päästepaadiks, on kõige turvalisem variant üldse. Ruota lisas, et olukord peab olema väga ohtlik, et reaalselt tekiks ka reisijate evakueerimise vajadus aluselt. Hädaolukorra puhul peab laev olema võimeline ise pöörduma lähimasse sadamasse.

Seda, kuidas laev muutub hädaolukorras päästepaadiks, selgitas Tallinki operatsioonide direktor Tarvi-Carlos Tuulik. Nimelt on laev jagatud vertikaalselt neljaks sektoriks ning sellist asja on näiteks tulekahjude korral merel hakkama saamiseks kasutatud laevaehituses juba mõnda aega.

Lisaks on kõikidest laeva põhisüsteemidest olemas varusüsteemid. Näiteks, kui mootoriruumis puhkeb tulekahju, saab selle kiiresti sulgeda, ning panna tööle varumootorisüsteem. Tuulik kinnitas, et laevareisijate turvalisus on igal viisil tagatud ning hädaolukorra puhul peavad nad lihtsalt jälgima evakuatsiooniplaani.

Siiski on laeval olemas ka mõned n-ö MOB-paadid, mis on ette nähtud inimeste evakueerimiseks mere peal. Hädaolukorras saab kasutada ka kuues laeva evakuatsioonipunktis asuvaid täispuhutavaid päästepaate.

Üks asi, milles järgmisel aastal valmiv Megastar praeguse Viking Grace'iga sarnanema hakkab, on laeva interjöör, mille autoriteks on Soomes tunnustatud disainibüroo Vertti sisekujundajad. Ka hakkab Megastar kütusena kasutama veeldatud maagaasi ehk LNGd, nagu täna seda teeb ka Viking Grace.

Täpsustus: Tallinki kõneisik rõhutas tänases teates, et Megastar on varustatud päästevahenditega kõikidele reisijatele ja meeskonnaliikmetele, laevas on päästeparved, päästevestid ja kiirvalvepaadid.

Tagasi üles