Väärtusliku põllumaa reform esialgu rahandusministeeriumi tuge ei saa

Põllumaa

FOTO: Andres Ehrenpreis

Rahandusministeerium lükkas maaeluministeeriumi augustikuus esitatud väärtusliku põllumajandusmaa reformi kava suuresti tehnilistel põhjustel esialgu tagasi, ent viitas muuseas, et riigil pole reformiks vajaliku IT-arenduse rahastamiseks vahendeid ning soovi korral peaks ministeerium need ise leidma.

«Esile toodud infotehnoloogiliste süsteemide arenduseks vahalike täiendavate vahenditega ei ole riigieelarves arvestatud. Maaeluministeeriumil tuleks üle vaadata valitsemisala sisemised eelarvelised võimalused prioriteete ümber seades,» kirjutasid rahandusminister Sven Sester ja riigihalduse minister Arto Aas kooskõlastuskirjas.

Ministrid tõid ka välja rea põhjusi, miks augustis kooskõlastusringile saadetud eelnõu ei ole tehnilises mõttes sobilik ning miks rahandusministeerium seda ei kooskõlasta. Nii pole maaeluministeerium võtnud piisaval määral arvesse planeeringutega seotud küsimusi ega piisavalt välja toonud vajalikke rakendussätteid.

Teiste aspektide seas märgivad ministrid, et plaanitavas sektoris tuleb täpsustada jõulupuude küsimust. Algses eelnõus seisis, et väärtuslik põllumajandusmaa ei tohi muutuda maaks, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti ega maaks, mida kasutatakse puu- ja põõsaistandikuna.

«Arvestades, et seletuskirja kohaselt ei loeta puu- ja põõsaistandikuks marja- ja viljapuuaeda ning aiandit, vajaks siiski täiendavalt täpsustamist, et ka väärtusliku põllumajandusmaa kasutamine aiandusliku puupõlluna – jõulupuud – ei ole võrdne metsastamisega,» kirjutasid Sester ja Aas.

Maaeluministeerium saatis augusti lõpus kooskõlastusringile eelnõu, mis raskendaks väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbe muutmist ja seaks säärasele maale ehituspiirangud, et soodustada põllumajandusmaa sihipärast kasutamist ja tagada toidujulgeolek.

Eelnõuga soovib maaeluministeerium kindlustada, et väärtusliku põllumajandusmaal peab säilima igal juhul maatulundusmaa sihtotstarve, ka siis, kui moodustatakse näiteks uus katastriüksus. Lisaks ei tohiks väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uusi ehitisi ega olemasolevaid ehitisi laiendada ega ümber ehitada.

Samuti on ministeeriumi hinnangul vaja luua ühtne põllumajandusmaa andmebaas, mis kajastaks kõiki põllumajandusmaa massiive, sealhulgas väärtuslikku põllumajandusmaad. Praeguse maakatastri probleem on, et see kajastab andmeid registrisse kandmise hetkel, nii et kui mõni põllutükk näiteks võsastub ja seda ei saa harida, ei kajastu see registrites, seisab seletuskirjas.

Väärtusliku põllumajandusmaa andmekogu sisaldaks aktuaalseid ja usaldusväärseid andmeid mulla viljakuse kohta ning oleks avalik. Selle teabe abil oleks põllumajandustootjal võimalik hinnata, milliseid põllumajanduskultuure või agrotehnilisi võtteid eeldab tema kasutuses olev maa, et saavutada efektiivseim tootmine. Andmebaasi arendamise maksumust ministeerium välja ei toonud.

Põllumajandusmaa on eelnõu järgi maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse või selle osa koosseisus olev haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik, välja arvatud maatükk, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti või mida kasutatakse puu- ja põõsaistandikuna.

Tagasi üles