Skype’i eestlastest kaasloojad ootavad uut läbimurret
12. veebruar 2011, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skype’i eestlastest kaasloojate investeerimisfirma Ambient Sound Investments (ASI) pole praegu veel rahamasin, mille riskikapitali investeeringud omanikele miljonitesse eurodesse ulatuvat kasumit teeniksid. ASI otseinvesteeringute juht Margus Uudam usub aga, et firmade seas, kuhu ASI praegu investeerib, peituvad ka mõned sellised, millest võib välja kasvada 150–200 miljoni eurose väärtusega ettevõte.
ASI on start-up-firmasid rahastanud viimased viis-kuus aastat. Kui palju te nendesse ettevõtetesse investeerinud olete?
Meie portfell koosneb praegu ligi 30 ettevõttest. Riskikapitali investeeringuid on ASI-l umbes 20 miljoni euro (ca 300 miljoni krooni) ulatuses. Kuna oleme väga varajases ehk ühes riskantseimas faasis investeerija, käitub ka meie portfell nii, et alguses jooksevad mõned kehvemad ettevõtted kinni ja meie portfelli väärtus langeb.
Ühel hetkel hakkavad paremad ettevõtted aga neid investeeringuid tagasi tootma ja loodetavasti katavad need ka saadud miinused ära. Praegu pole meil veel ühtegi tugevat näidet, et oleksime oma investeeringult näiteks kümnekordselt raha tagasi saanud.
Kuidas rahaküsijatega lood on? Kas neid ettevõtjaid, kes oma äri edendamiseks investeeringut otsivad, on palju?
Eelmisel aastal jõudis meile umbes 300 projekti ja äriideed. Kõige enam laekus projekte just USAst, mis näitab ka selle turu aktiivsust. Eestist jõudis ASIsse 44 projekti.
Kui paljud neist 300st teile tõsisemat huvi pakkusid?
Tõsisemalt vaatasime neist 25–30 projekti. Investeeringuni jõuab neist üks-kaks projekti aastas.
Võimalus valituks saada on seega väga väike...
See on väga väike ja võib tekitada ettevõtjas lootusetuse tunnet. Samas peaksid eitava vastuse saanud ettevõtjad kindlasti oma äriplaaniga edasi minema. Meil on terve nimekiri ettevõtjaid, kelle juurde läheme tagasi poole aasta või aasta pärast, et näha, kuidas neil läinud on. Oleme enda jaoks paika pannud, et kui ettevõte on teatud asjad vahepeal ära teinud – meeskonda täiendanud, äriplaani lihvinud jne –, võime edasi suhelda.
Olemuslikult ei tähenda see ettevõtja jaoks mitte midagi, kui riskikapitalist talle «ei» ütleb. Riskikapitalistid eksivad väga palju. Võib arvata, et nimetatud 300 ettevõttest nende seas, kellele meie ütlesime «ei», saab olema päris mitmeid edulugusid.
Nii et riskikapitalistid peavad arvet ka möödalaskmiste üle?
On olemas selline vana ja kuulus riskikapitalifirma nagu Bessemer Venture Partners, kellel on koostatud nn antiportfoolio – sinna kuuluvad firmad, kellele nad kunagi «ei»ütlesid, aga kellest on hiljem kujunenud tõeline edulugu.
Kõige kuulsam näide on Larry Page’i ja Sergey Brini poolt garaažis asutatud Google. Üks Bessemeri portfellihaldur käis selles majas ja tema peamiseks mureks oli, kuidas saaks sellest majast välja ilma seda garaažiust nägemata.
Kui aga Bessemerile pakuti osalust Apple’is, kui Apple’i väärtus oli 60 miljonit dollarit, peeti seda metsikult kalliks.
Kas ASI vaatab samuti mõnele tegemata jäänud investeeringule kahetsusega järele?
Eks kõigil riskikapitalifirmadel on selline antiportfoolio. Mõni asi on meil olnud, mida näiteks aasta tagasi vaatasime ja mille väärtus oli siis kaks-kolm miljonit eurot, kuid mille praegune väärtus on 20–30 miljonit eurot. Nii et selliseid asju on ka meil – mitte küll liiga palju, aga need on olemas.
Mis siis on peamised põhjused, miks ASI investeeringutaotlejale «ei» ütleb?
Enamasti on asi meeskonnas. Sealt koorub edasi see, kas sellel tiimil on müügi- ja ellujäämisvõimekust, kas on piisavalt rahvusvahelist kontaktbaasi või kas nad on võimelised seda arendama.
Kuidas rahaküsijad üldjuhul teieni jõuavad?
Kõige huvitavamad asjad jõuavad meieni ikka kontaktvõrgustiku kaudu – näiteks soovitab meile seda mõni investor või ettevõtja. Viimasel ajal oleme üpris palju ka ise selliseid firmasid otsinud, kellele võiks kapitali pakkuda.
Need võivad olla siis start-up-võistlustel osalejad, inkubaatorites tegutsevad firmad jne. Me ei pea siin silmas ainult Eesti ettevõtteid, vaid ka Euroopas ja Aasias tegutsevaid firmasid.