Kingakreem, ravimid ning autoosad – hinnaline käekott pole sugugi minevaim võltskaup
Globaalses kaubanduses keerleb sadade miljardite eest võltskaupa

Võltsitud veerelaagrid Nairobis asuvas laos.

FOTO: SKF AB

Ehkki paljud inimesed arvavad, et piraatkaupu valmistatakse üksnes luksustoodete, näiteks kallite käekottide põhjal, on probleem palju laiem ning puudutab peaaegu kõiki tööstuskaupu, kirjutab Bloomberg.

1998. aasta San Marino vormel-1 etapil oli soomlasest McLareni piloot Mika Häkkinen sunnitud võidusõidu pooleli jätma, sest tema masina käigukast vedas alt. Põhjus: võltsitud veerelaagrid. Kahju on tekkinud ka mujal: võltsitud ehitusmaterjalid võivad tuld võtta, piraatelektroonika on põhjustanud tõrkeid militaarvarustuses.

«Küsimus pole enam selles, mida võltsitakse, vaid selles, mida ei võltsitaks,» ütleb Karl Lallerstedt, kes töötab eri riikide õiguskaitseasutusi ühendavas organisatsioonis Globaalne Algatus Piirideülese Organiseeritud Kuritegevuse Vastu.

Tänavu aprillis avastati näiteks ühest Keenia laost kolme tonni jagu võltsitud veerelaagreid, väärtusega 100 000 dollarit (91 000 eurot). «Paljude inimeste arvates esineb piraatlust ainult käekottide ja teiste sarnaste toodete valmistamisel, kuid palju tõsisem on asi tööstuskaupade puhul,» märgib Ann-Charlotte Soederlund, kes on piraatkaubanduse vastu võitleva rahvusvahelise organisatsiooni kaasasutaja. «Võltsitud tööstuskauba puhul võivad tagajärjed olla märksa hullemad kui võltskäekoti puhul,» lisab ta.

Soederlundil on ilmselt õigus – piraatkaubandus on tänapäeval üha suurem probleem. Võltsitakse kõike, lisaks luksuskaupadele ka kingaläiget, ravimeid ning neidsamu veerelaagreid, mida kasutatakse nii autodes, nõudepesumasinates kui ka tuumaelektrijaamades.

Hinnangud võltskaubandusele on aga erinevad. OECD andmeil moodustab võltskaupade osakaal globaalsest kaubandusest 2,5 protsendini ehk 461 miljardi dollarini (418 miljardit eurot). Rahvusvahelise Kaubanduskoja arvutuste kohaselt ringleb aga piraatkaupu rahvusvahelises kaubanduses 1,8 triljoni dollari (1,6 triljonit eurot) eest.

Tagasi üles