Eesti vanim start-up sai tehase valmis

Skeletoni tehas Viimsis

FOTO: Sander Ilvest

Eesti nähtavasti eakamaid start-up-staatusega ettevõtteid Skeleton Technologies on valmis saanud oma tootmisliini Viimsi tehases ning peagi läheb käima täisvõimsusel tootmine.

«Tehas on tõesti valmis ning seadmed on kohal. Me ei ole veel küll ametlikult seda avanud, sest masinad ja protsessid vajavad veel kalibreerimist ja sissetöötamist, aga praegu sellega tegelemegi,» ütles Postimehele ettevõtte tegevjuht Oliver Ahlberg.

Aastal 2009 asutatud Skeleton  on siiani oma Viimsi tehases valmistanud superkondensaatori-nimelisi tooteid peamiselt eritellimuste põhjal käsitööna. Aprillis soetati tehasesse automaatse tootmisliini esimene osa  – Lõuna-Korea päritolu kerimisseade, mille ülesanne on kokku rullida kondensaatorite sees olevad sisuelemendid. Nüüdseks on aga 3,5 miljonit eurot maksma läinud liin täielikult koos.

«Praegu toodame juba mass-seeria superkondensaatoreid Viimsi tehases, kuid täisvõimsusel hakkab tehas tööle arvatavasti novembri keskpaigas,» märkis Ahlberg.

Tootmine plaanitakse järgmise aasta veebruaris käima panna ka Saksamaal Großröhrsdorfi tehases.

Skeleton on tegutsemisaja jooksul kogunud 26,7 miljoni euro eest investeeringuid, sellest 13 miljonit tänavu juulis.

Skeleton supekondensaatorite liini kerimisseade

FOTO: Sander Ilvest

Skeleton Technologies tegevjuht Taavi Madiberk on öelnud, et tulevikus on ettevõtte strateegiline eesmärk liikuda komponentide tarnijast energiasalvestite lõpplahenduste pakkujaks.

Superkondensaatorid erinevad tavapärastest liitiumioonakudest selle poolest, et nad toodavad küll lühiajaliselt 88 korda kõrgema võimsustihedusega energiat ja on 500 korda pikema elueaga, ent nende laadimine võtab aega vaid paar sekundit ning nad on senistest palju kergemad.

Superkondensaatorite taaslaadimiste arv küündib miljonitesse, samas kui näiteks ühe elektriauto akut on võimalik taaslaadida heal juhul vaid kahel tuhandel korral. Superkondensaatorid kannatavad välja ka suuri temperatuurikõikumisi.

Kõigi nende omaduste tõttu kasutatakse neid palju näiteks sõidukite käivitusmehhanismide juures koostoimes tavaakudega – ühelt suur võimsus ja teine pikaajaline energia – või  tootmisliinidel elektrivoolu parandamiseks. Euroopa Kosmoseagentuur plaanib neid kasutama asuda ka satelliitidel, kuna need taluvad äärmuslikke temperatuure ja kaaluvad vähem kui 180 grammi.

Tagasi üles
Back