Mullu viidi läbi 10 653 riigihanget kogumaksumusega ligi 2,5 miljardit eurot

Arto Aas

FOTO: Liis Treimann

2015. aastal viidi läbi suurim arv riigihankeid – kokku 10 653 hanget kogumaksumusega ligi 2,5 miljardit eurot, teatas rahandusministeerium.

«Riigihangete koguarvu jätkuvat suurenemist arvestades on ilmne, et riigihanked avaldavad olulist mõju Eesti majandusele,» ütles riigihalduse minister Arto Aas. Tema sõnul on seda arvestades oluline tagada riigihangete korralduse läbipaistvus ja kontrollitavus, mida  toetab e-hangete suur osakaal Eestis. «E-hangete arv on aasta-aastalt kasvanud. 2015. aastal oli e-menetluse osakaal kõikidest riigihangete registris avaldatud riigihangetest 80 protsenti,» lisas minister Aas. «Aastaks 2018 tuleb saavutada e-menetlusele üleminek 100%-liselt.»

Olulisemad arengud sektoris olid möödunud aastal seotud õigusloomega.

«Keskendusime uue riigihangete seaduse eelnõu ettevalmistamisele, millega võetakse üle kolm Euroopa Liidu riigihankedirektiivi,» ütles halduspoliitika asekantsler Agris Peedu. «Tunnustamist väärib koostöö erasektori esindajate ja paljude organisatsioonidega, kelle panus oli vajalik ning tuntav Eesti jaoks parima seaduse väljatöötamiseks. Koostöö huvigruppidega jätkub sel aastal riigikogus.»

Riigihangete seaduse uus eelnõu kiideti valitsuse poolt heaks 31. märtsil ja esitati riigikogule menetlemiseks 4. aprillil sel aastal, kus jätkub eelnõu menetlemine. Prognoositav eelnõu jõustumisaeg jääb 2017. aastasse.

Ministeerium jätkas riigihangetealase nõustamis- ja koolitustegevusega. 2015. aastal kasvas esitatud päringute arv – kokku vastati 3066 päringule ning igakuiselt korraldati tasuta kasutajakoolitusi hankijatele (18 koolitust) ja pakkujatele (14 koolitust) kokku 503 inimesele. 

Populaarseimad menetlusliigid 2015. aastal olid avatud hankemenetlus, lihthankemenetlus ning lihtsustatud korras teenuste tellimine. Viimastel aastatel on järjest enam populaarsust kogumas raamlepingute sõlmimine, mille maht ulatus 2015. aastal 40%ni kõikidest sõlmitud lepingutest. Järgnevatel aastatel vajab enam tähelepanu majandusliku soodsuse kriteeriumi kasutamine, mille tase on seni Eestis olnud liiga madal, jäädes vaid 15% piirimaile.

Tagasi üles