Eesti Panga asepresident: aeglasele majanduskasvule vaatamata on toimunud rida positiivseid muutusi

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul jäävad palgakasv ja tööjõupuudus ettevõtjaid kimbutama ka lähiaastatel.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on ekspordi suunal esimesel poolaastal toimunud rida positiivseid muutusi. Välisturud küll kasvavad tasapisi, kuid töösturid peavad arvestama püsiva palgasurvega. 

«Esimesel poolaastal on aeglasele majanduskasvule vaatamata toimunud rida positiivseid muutusi. Eesti ekspordil on läinud paremini ning eksportivad ettevõtjad hindavad oma konkurentsivõimet tugevamaks. Ettevõtete maksekäitumine on paranenud, ettevõtjad on hakanud viimasel kahel aastal aktiivsemalt laenu võtma ja investeerimisaktiivsus on samuti suurenenud,» kirjeldas Kaasik.

Küll aga juhtis ta tähelepanu sellele, et samas jääb ka edaspidi kestma tööjõukulude kasvusurve. «Edasine areng ei tule kerge vaevaga ja küsimus on selles, kui hästi kasutatakse ära praegust soodsat investeerimiskeskkonda ning kui tõhusalt investeeringuid edaspidi rakendatakse,» rääkis Ülo Kaasik.

Eesti tööstussektoris on tootmisvõimsus rakendatud pisut rohkem kui 70 protsendi ulatuses, mis on alla Euroopa Liidu keskmist taset. Eesti Panga asepresidendi sõnul tähendab see, et lisaks investeeringute suurenemisele on vaja hakata ressursse tõhusamalt kasutama.

«Eesti keskmine töötaja loob praegu poole vähem lisandväärtust kui Euroopa Liidu keskmine töötaja. Olukorras, kus palgasurve püsib ka lähiaastatel, on just tootlikkus paljudele ettevõtjatele suunda muutev märksõna,» tõdes Kaasik.

Ta lisas, et väiksema tootlikkusega tööstusharud tunnevad juba praegu puudust sobivast tööjõust, mis tähendab, et majanduse arenedes kaovad paratamatult need ärimudelid, mis põhinevad odaval tööjõul. Üldise palgataseme tõusu mõjul on tööturul aktiivsete inimeste osakaal juba jõudnud ajaloo kõrgeimale tasemele.

Tööjõunappust võib mõneti leevendada selliste tööealiste inimeste turule sisenemine, kes pole ühel või teisel põhjusel veel tööd otsinud. «Samas tuleb silmas pidada, et miinimumpalga tõus ei tohiks käia majandusele üle jõu ega põhjustada tagasilööki töötuse suurenemise näol,» toonitas Ülo Kaasik. 

Tagasi üles