Hollandi valitsus blokeeris Nordea ja ABN Amro ühinemise

Nordea

FOTO: Liis Treimann

Nordea ja ABN Amro ühinemine jäi katki Hollandi valitsuse vastuseisu tõttu, kirjutab Hollandi ajaleht NRC Hendelsblad.

Hollandi riigile kuulub ABN Amro aktsiatest 77 protsenti.

NRC andmetel oli Nordea nõukogu esimees Björn Wahlroos pakkunud ühinemist aktsiavahetuse teel ja soovinud Nordea peakontori kolida Amsterdami ehk siis paigutada selle euroalasse. Valitsuse esindaja osales kõnelustel, kuid lõpuks lükkas tehingu tagasi.

Vaasa ülikooli rahandusprofessor Timo Rothovius avaldas arvamust, et ehkki tehing teoks ei saanud, võib see teoks saada kunagi hiljem. Teine küsimus on see, kas Wahlroos on valmis nii palju maksma.

Professori hinnangul sobivad Nordea ja ABN Amro hästi kokku. Panganduses jätkub koondumine ning pankade ühinemisi on oodata veelgi.

Väidetavalt on Wahlroos juba mõnda aega otsinud Euroopas pangale uut kodu, kuna Rootsis on panganduse reeglistik karm, kapitalinõuded kõrged ning nüüd tahab sotsiaaldemokraatlik valitsus kehtestada uue pangamaksu.

Wahlroos oli juba eelmisel aastal hoiatanud Rootsi valitsust, et pangamaksu kehtestamine võib sundida pangategevust välismaale kolima.

«Ei ole vahet, kas pangad on siin, Kopenhaagenis või Londonis,» ütles ta siis.

Rootsi pangandusliit on hoiatanud, et Rootsi uue pangamaksu tõttu võib finantssektorist kaduda 16 000 töökohta. Rootsi finantsturuminister Per Bolund ütles, et ei usu nii suurt vähenemist. Minister on kindel, et pangad tulevad uute kapitalinõuete ja pangamaksuga toime.

ABM Amro on taandunud Euroopa ühest suuremast pangast kohalikuks pangaks. Pank naasis seitsme aasta järel mullu börsile.

Tagasi üles