Kel palgatööst kõrini, ronib korstna otsa

Korstnapühkija Tõnis Raid elas varem pikalt Norras, kuid pärast Eestisse naasmist hakkas ettevõtjaks. Foto: Jaanus Lensment

Need, kel palgalise elust isu täis, võivad hakata leiba teenima FIEna või ühemehe-osaühinguna korstnaid puhastades. «Laua taga istumine tüütas ära. Hea, kui saab ka päriselt midagi teha,» rääkis korstnapühkija Aigar Kalm, kelle teine eriala on finantskontroller.

Kalmi kinnitusel pole viga sellestki, et esimestel aastatel sissetulek kindlasti kannatab ja aasta peale teenib küll iga kuu välja miinimumpalga, aga palju rohkem mitte. Selleks et korstnate pühkimisega ilusti ära elada, peab mitu aastat kätt harjutama ja tuntust koguma. Kalm on korstnapühkija olnud napilt poolteist aastat. Sel sügisel on aga temalgi tööjärg pikalt ees.

Valdavalt tegutsevadki korstnapühkijad ühe- või kahekaupa ja maksavad aasta peale tööjõukuludeks alla 10 000 euro. On aga ka suuremaid ettevõtteid, nagu Korsten Puhtaks OÜ, kellel on viis-kuus korstnapühkijat ning kel mullu kulus palkadeks üle 60 000 euro. Korsten Puhtaks teenis eelmisel aastal kasumit 21 456 eurot, müügitulu oli 268 450 eurot.