Palm: edaspidi hakkavad hinnad järk-järgult kasvama

Tõnu Palm

FOTO: Peeter Langovits

Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi läbis inflatsioon Eestis madalpunkti augustis ja edaspidi tuleb tarbijal harjuda paraku järk-järgulise hinnakasvuga, sest madalate energia-, transpordi- ja toiduainehindade mõju järk-järgult taandub.

«Madal inflatsioon peegeldab täna lihtsalt globaalmajanduse nõrkust ja kasvuriske. Kui globaalne nõudlus, sissetulekud ja kindlustunne paranevad, siis kerkivad ka hinnad, sealhulgas energiahinnad. Täna seisab palju rahast ja kapitalist jõude ning ei leia tee investeeringutesse ja tarbimisse,» ütles Palm BNS-ile.

Inflatsiooni kasv vähendab Palmi sõnul järgmisel aastal Eesti tarbijate ostujõudu, mis jahutab ka majanduse peamist kasvumootorit eratarbimist. «Kui eksport väliste riskide taustal ei taastu piisavalt tempokalt, on vägagi reaalseks tulemuseks majanduskasvu vindumine,» märkis ta.

Keskmine kuine hinnakasv Eestis on Palmi sõnul käesoleval aastal küündinud ligikaudu 0,2 protsendini võrreldes kerge langusega möödunud kahel aastal. Võrdluseks - alates 2009. aastast on keskmine kuine hinnakasv Eestis küündinud ligikaudu 0,14 protsendini, sõnas ta.

«Seejuures aastakeskmisest neli korda kiirem on täna alkohoolsete ja tubakatoodete hinnakasv ning pea kaks korda jõudsamalt on kerkinud kulutused söömisele väljaspool kodu aga ka riietustele ja jalatsitele,» ütles Palm. «Rekordiliselt tempokas reaalpalga kasv on jõudnud siseturule, millest annab märku ka impordi ennakkasv,» lisas ta.

Tarbijat mõjutavad enim kulutused eluasemele ja transpordile, mis jätkavad aastases horisondis kerget kasvu. «Soojusenergia hindade pea kahekohaline aastalangus edaspidi väheneb, sest energiahinnad reageerivad toornafta hindade stabiliseerumisele viiteajaga,» sõnas Palm.

Seoses kõrge võrdlusbaasi ja hooajakaupade müügiletulekuga septembris võib Palmi sõnul edaspidi oodata mõnevõrra mõõdukamat hinnakasvu riiete ja jalatsite kategoorias. Tasuta kõrghariduse mõju taandumise tõttu pöördusid septembris üle 5-protsendisele aastakasvule kulutused haridusele ja lasteasutustele.

«Energiahindade taustal on ka globaalsed toiduainehinnad füüsilise turu ülepakkumise vähenemise tõttu stabiliseerunud. Näiteks maailmaturu toiduainehindade volatiilne FAO Food Price indeks kasvas septembris aastavõrdluses koguni 10 protsenti,» sõnas Palm.

Palmi sõnul tuleb arvestada, et erinevate toodete osas on suured lahknevused. «FAO toiduainete hinnaindeksi kasvu mõjutas septembris enim piimatoodete, sealhulgas või, hinnakasv. Kiireim kasv on toimunud maailmaturu suhkru hindades. Ka piimapulbri hinnad on saanud üle madalseisust. Samas olulistes kaalukategooriates nagu nisu ja riis survestavad tänavu hindasid hea viljasaak. Toormehindade kasv püsib seega pigem vaoshoitud kuniks pakkumine on jätkuvalt jõuline.»

Tagasi üles