Valitsus kiitis heaks Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
6. oktoober 2016, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile arutamiseks energiamajanduse arengukava aastani 2030.
Uus arengukava kirjeldab sihte ja tegevusi Eesti energiamajanduses aastani 2030, samuti visioone energiamajanduse valdkondades aastani 2050. Ajalooliselt on energiamajanduse arengukava Eestis läbi vaadatud iga 5-6 aasta järel, eelmine «Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020» kinnitati Riigikogus 7 aastat tagasi juunis 2009.
Arengukavast tulenevateks olulisemateks tegevusteks Eesti energeetikavaldkonnas aastani 2030 on Eesti elektrisüsteemi ettevalmistamine liitumiseks Euroopa Liidus juhitud sagedusalaga, energiakasutuse efektiivsuse suurendamine, taastuvenergia osakaalu kasvatamine Eesti energiavarustuses, tarneallikate mitmekesistamine gaasiturul ja tarbijate elektrikatkestuse vähendamine.
Energiakasutuse efektiivsuse suurendamisel tuleb arengukava järgi keskenduda hoonete rekonstrueerimisele energiatõhusaks ning kaasajastada tänavavalgustust ja kaugküttemajandust.
Taastuvenergia arendamisel on kavas jätkata seniseid tegevusi aastani 2030 eesmärgiga saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks elektri lõpptarbimisel 50% ja kaugküttemajanduses 80%.
Nende kõrgete osakaalude saavutamisel peab suurima panuse andma energiaturg, st maksukeskkond, energiaturu regulatsioon ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise hind peavad aitama kaasa taastuvenergia investeeringutele. Riiklik subsideerimine taastuvenergia sektoris peab vähenema miinimumini.
Varustuskindluse seisukohalt on olulised projektid Eesti elektrisüsteemi viimine Euroopa Liidus juhitud sagedusalasse ja gaasiühenduste arendamine.
Väga tähtis on vähendada elektrikatkestusi tarbijate juures. Arengukava eesmärgiks on, et tarbijad puutuvad elektrikatkestustega aastal 2030 kokku 2 kuni 3 korda harvem, kui täna.
Arengukava on koostatud silmas pidades kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seadust. Arengukavas ette nähtud tegevused aitavad täita kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke. Tõsisemaks väljakutseks selles vallas on transpordisektor, kus kütuste kasutamine ei tohiks enam kasvada.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist Eestis mõjutab enim põlevkivisektor. Põlevkivisektori arengut mõjutavad elektri hind regioonis, nafta hind maailmaturul ja CO2 kvootide hind, kui nendest tulenevad signaalid on investeeringuid soosivad, ei ole põlevkivisektoris kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine suur probleem.
Arengukava koostamisse olid kaasatud paljud Eesti erialaspetsialistid ja huvirühmad.