iDeal kampaania

Eesti Pank: Brexiti mõju Eesti majandusele saab olema tagasihoidlik

Rasmus Kattai

FOTO: Erakogu

Eesti Panga hinnangul oleks Ühendkuningriigi lahkumisel Euroopa Liidust (Brexit) mõju Eestile ja siinsele ekspordile vähene, ent siiski tajutav.

Pärast juunis toimunud rahvahääletuse tulemuste selgumist oli finantsturgudel meeleolu heitlik ning naelsterling odavnes tähtsamate valuutade suhtes umbes kümnendiku võrra. «Need olid esmased reaktsioonid, kuid Brexiti pikemaajalisem mõju ÜK ja Euroopa Liidu majandusele, sealhulgas Eestile, sõltub lahkumisläbirääkimiste kokkulepetest,» kirjutas Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai keskpanga ajaveebis.

Tema sõnul võib Brexit Eesti majandust mõjutada erinevate kanalite kaudu, millest olulisemad on kaubavahetus, tööjõu liikumine ja investeeringud.

«Kõige vahetumalt seovad Eestit Ühendkuningriigiga kaubandussidemed. 2015. aastal eksporditi Eestist kaupu ja teenuseid ÜKsse 688 miljoni euro väärtuses, mis moodustas umbes 3 protsenti meie majanduse mahust,» märkis ökonomist.

Ta lisas, et Eestis valmistatud kogu eksporttoodangust läks Suurbritanniasse ligikaudu 3,5 protsenti.

«Kuna Ühendkuningriik on Eesti ekspordi sihtturgude seas alles 11. kohal, avaldaksid juurdepääsupiirangud sealsele turule Eesti ekspordile ja seeläbi ka Eesti majanduskasvule küllaltki väikest, kuid siiski tajutavat mõju,» kirjutas Kattai.

Samas tuleb ökonomisti sõnul arvestada lisaks otsestele kaubandussidemetele ka Brexiti kaudset mõju, mis võib avalduda Eesti teiste partnerriikide kaudu.

«Ühendkuningriik on nii Rootsile, Soomele, Lätile kui ka Leedule tähtsam partnerriik kui Eestile, mistõttu Brexiti-järgsed negatiivsed mõjud piiraks Eesti eksportööride kauplemisvõimalusi ka nende sihtturgude kaudu,» märkis Kattai.

Samuti on oluline see, et kui naela kurss ka pikemal perioodil ei taastu, tuleb arvestada väiksema ostujõuga Ühendkuningriigis.

«Brexit võib EL-i riike majanduslikult mõjutada ka tööjõu liikumisele seatavate piirangute tõttu. Otsene makromajanduslik mõju Eestile oleks siiski enam-vähem olematu, sest Ühendkuningriigis elab hinnanguliselt üksnes 10 000–15 000 Eestist pärit inimest,» märkis Kattai.

Suurbritannias teenitud tööjõutulust jõuab Eesti sisenõudlusesse vähem kui 10 miljonit eurot aastas ehk 0,05 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), lisas ta.

«Küll on aga võimalik piiriülene mõju juhul, kui Lätist ja Leedust väljarännanud peaksid naasma oma kodumaale, sest mõlemast riigist on aastate jooksul Ühendkuningriiki elama asunud rohkem kui 100 000 inimest,» kirjutas Kattai.

Ka otseinvesteeringuid vaadates poleks Brexitil ökonomisti sõnul Eesti majandusele kuigi tuntavat mõju.

«Ühendkuningriigi investeeringud Eestisse moodustavad vaid 2 protsenti kogu siia tehtud välisinvesteeringutest ning need on valdavalt paigutatud finantsteenuste- ja kinnisvarasektorisse. Eesti investeeringute maht Ühendkuningriiki on veelgi väiksem, umbes 0,4 protsenti välisriikidesse tehtud investeeringutest,» märkis Kattai.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles