Aivar Sõerd: kõrgem käibe piirmäär annab ettevõttele võimaluse otsustada, kas olla käibemaksukohustuslane või mitte

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Reformierakondlane Aivar Sõerd (paremal) leiab, et deklareeritava käibe määra tõusust võidavad mikroettevõtjad.

FOTO: Liis Treimann

Kunagine rahandusminister ja tänane riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond) räägib, miks mikroettevõtja seisukohalt on riigikogus möödunud nädalal esimese lugemise läbinud käibemaksukohustuslase piirmäära ligi kolmekordse tõusu näol tegemist vajaliku sammuga.

Üldistatult võib Eesti maksusüsteemi kohta öelda, et eelistatud on pigem kapitalimahukas, mitte tööjõumahukas sektoris tegutsevad ettevõtted. Kiire palgakasvu tõttu on tööjõumahukas sektoris madalama lisandväärtusega tootmine taandumas ja kasvab teenusmajanduse valdkonna osakaal, seda nii Euroopas tervikuna kui ka Eestis.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär on meil muutumatuna püsinud alates 1995. aastast. Käibe piirmäär 16 000 eurot vastas siis umbes üheksale keskmisele aastapalgale, täna on see 1,3 inimese aastapalk. Kui piirmäär oleks kõrgem, annaks see tunduvalt suuremale hulgale ettevõtetele võimaluse otsustada, kas neil on kasulik olla käibemaksukohustuslane või mitte.

Käibemaks toimib lisandväärtusmaksuna, seega maksukohustuslasena on maksukoormus suurem nendel ettevõtetel, millised müüvad kaupu või teenuseid põhiliselt lõpptarbijatele. Nende ettevõtete hulka võivad kuuluda väikeettevõtted, millised tegutsevad näiteks jaekaubanduse, toitlustuse, majutuse, vabaaja- ja sporditegevuse valdkonnas, vanurite- ja puuetega inimeste hooldusteenuse alal ja mujal. Käibemaksukohustuslasena tegutsemine on majanduslikult soodsam nendele ettevõtetele, millised müüvad kaupu ja teenuseid põhiliselt teistele käibemaksukohustuslastele.

Mikroettevõtteid võiks meil olla palju rohkem ja see vorm võiks olla ka alternatiiv nendele inimestele, kes kaaluvad madalapalgaliselt palgatöölt välismaale suunduda. Meil on ettevõtlikke inimesi, kellele ei sobigi palgatöö ja ka siis oleks alternatiiviks oma ettevõtlusega alustamine. Õnnestumise korral võib tekkida võimalus, et peagi on nad ise tööandjad. Meil on ka valdkondi, kus varem või hiljem globaalse konkurentsi tõttu töökohad kaovad, aga samaväärset palgatööd pole saada. Ka siis võib olla alternatiiviks omal riskil tegutsemine ettevõtjana mõnel muul alal.

Suurel osal alustavatel või tegutsevatel mikroettevõtetel pole võimalust kokku saada algkapitali kalli tehnoloogia või kapitalimahuka sisseseade soetamiseks. Sageli on nii, et maksustatav lisandväärtus tekibki põhiliselt tööjõu panuselt. Tööjõud on aga maksustatud üsna kõrgelt.

Maksuameti statistika järgi tegutseb 30 protsenti mikroettevõtetest maapiirkondades, seega on neil oluline panus ettevõtluse arengule äärealadel. Äärealadel on tarbijate kontsentratsioon väiksem ja seega ei saa seal tekkida ka sellist kuluefektiivsust nagu suure käibega ja linnapiirkondades tegutsevatel ettevõtetel. Ühtlasi vähendab käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmine mikroettevõtete halduskoormust ja suurendab nende konkurentsivõimet võrreldes suuremate käivetega ettevõtetega.  

Riigikogus oli möödunud nädalal esimesel lugemisel käibemaksuseaduse muudatus, millega käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär tõuseb 40 000 eurole. Piirmäära tõus on kavandatud 1. jaanuarist 2018. Tegemist on vajaliku meetmega majanduskasvu kindlustamisel.

Tagasi üles