Autorikaitsjate esindaja: kassetitasu tuleks võtta ka digilahendustelt

Priit Lätt

FOTO: Erakogu

Niinimetatud kassetitasu vaidluses autorikaitsjaid esindava advokaadibüroo Glimstedt sõnul peaks Eesti täiendama tühja kasseti tasule õigustatud salvestusseadmete nimistut ning hakkama hüvitama tasusid ka teenustes nagu Spotify.

Glimstedti partner Priit Lätt ütles pressiteate vahendusel, et esmalt tuleks heastada autorite hinnangul neile põhjustatud kahju ja seejärel luua uus regulatsioon, mis arvestaks ka uuemate salvestuslahenduste ja ärimudelitega, nagu näiteks Spotify.

«Rohkem kui kümme aastat tagasi vastu võetud määruse alusel kogutakse Eestis autoritasu eelkõige helikassettide ja VHS-ide pealt, kuid need on nutiajastul juba minevik,» rääkis vandeadvokaat.

«Uuendusmeelsetes Euroopa riikides kuuluvad uuemad salvestusvahendid, nagu nt mälukaart, Blu-ray, USB-mälupulk, CD- ja DVD-kirjutaja, juba aastaid hüvitamise alla,» ütles Lätt ja lisas, et õigussüsteem peab tagama autorite kaitse ja areneva maailmaga kaasas käima.

Riigikohus otsustas saata 831 416 euro suuruse niinimetatud tühja kasseti tasu puudutava vaidluse uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtusse.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu eelmise aasta aprillis tehtud otsuse ning saatis asja tagasi teise astmesse. Ringkonnakohtu varasem otsus tugines Eesti autoriõiguse seadusele, ent uuel arutamisel tuleks välja selgitada, kas valitsuse tegevus on olnud kooskõlas Euroopa Liidu direktiivi nõuet tagada loometöö kasutamise korral õiglane hüvitis, selgub otsusest.

Riigikohtu halduskolleegium märkis, et infoühiskonna direktiivi sõnastus ja eesmärk piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist. Direktiivi säte ei pruugi aga olla selge küsimuses, kui suur oleks pidanud hüvitis olema.

Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing nõudsid valitsuselt kohtu kaudu 831 416 eurot. Tegu on summaga, mis autorikaitsjate hinnangul jäi valituse tegevusetuse tõttu autoritel, esitajatel ja fonogrammitootjatel saamata aastatel 2010–2013.

Ühenduste hinnangul jäi tasu saamata seetõttu, et valitsus pole täiendanud nende salvestusseadmete ja andmekandjate loetelu, millelt kassetitasu arvestatakse, viimane muutus tehti 2006. aastal. Aastail 2010–2013 langes tasu oluliselt.

Riigikohtu kolleegiumi hinnagul on tõenäoline, et osa tulust jäi autoritel saamata seetõttu, et valitsus ei täitnud enda kohust lisada nimekirja uusi turule tulnud seadmeid nagu arvutid ja nutitelefonid. Samas pole selge, kas nende nimistusse lisamine oleks taganud autoritele hüvitise samal tasemel kui varem, märkis kohus.

vNõuetekohase hüvitise kindlakstegemisel ei saa lähtuda vaid tänapäevaste salvestusseadmete müügikäibest, sest neid seadmeid kasutatakse ka paljudel muudel otstarvetel kui teoste reprodutseerimine. Muuhulgas on arvuteid võimalik kasutada näiteks muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks viisil, mille puhul ei ole kassetitasu kogumist ette nähtud,» teatas riigikohus.

Tallinna halduskohus otsustas 2014. aasta juunis, et autorikaitsjate nõue ei ole õigustatud, kuna valitsuse määrusega tekkinud kahju hüvitamist saab nõuda vaid siis, kui Euroopa Liidu vastav direktiiv on otsekohalduv. Otsekohalduvaks ei saa esimese astme kohtu hinnangul aga pidada säärast õigusnormi, mille puhul on lai kaalutlusruum.

Tagasi üles