Vaata, kui palju on 2015. aastast riigi leival olevaid inimesi koondatud
Lisatud graafik.

Riigisektor jääb aastaks 2019 õige õhukeseks.

FOTO: Mati Hiis/Õhtuleht

Praegu võimul oleva valitsuse üks oluline eesmärk lisaks majanduskasvu hoogustumisele on olnud nö riigisektori õhendamine, mistõttu on seatud eesmärgiks koondada ajavahemikus 2015-2019 kokku 3500 riigileival olevat inimest.

Valitsus põhjendab riigisektori majandamiskulude kokkuhoiuvajadust eelarveliste võimaluste piiratusega ning demograafiliste trendide, mille kohaselt tuleb töötajate arvu vähendada kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. 

Vaata juuresolevalt graafikult, kui palju inimesi õnnestus riigisektoril valitsemisalade lõikes koondada juba ajavahemikus 1. juunist 2015 kuni 1. juunini 2016. 

Rahandusministeeriumi poolt koostatud 2017. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sedastab, et sellega ületati algselt eesmärgiks seatud 750 inimese eesmärk enam kui kahekordselt. Suurim töötajate arvu vähenemine absoluutarvuna toimus haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas (589,62 kohta), protsentuaalselt aga keskkonnaministeeriumi haldusalas (8,55 protsendi võrra). 

Rahandusministeeriumi andmetel vähendati töökohti sisuliste ümberkorralduste arvelt, näiteks kutsekoolide ümberkorraldamine (Põltsamaa Ametikooli sulgemine ning Valga ja Haapsalu struktuuride optimeerimine), ülikoolide sisemised reformid, kohtulike registrite halduskorralduse reform, vanglate tugiteenuste reform, Harku ja Murru vangla sulgemine, keskkonna-, maaelu- ja transpordi valdkonna asutuste ning kultuuriasutuste ümberkorraldused, jpm.

Muuhulgas on valitsus otsustanud töötajate arvu vähendamisega jätkata ka perioodil 2016-2019, järgimaks varasemat kokkulepet, et töötajate arv peab vähenema kooskõlas tööealise elanikkonna vähenemisega. Kuigi konkreetseid töötajate arvu vähendamise eesmärke haldusalade kaupa paika ei ole pandud, on üldine põhimõte, et ühegi haldusala töötajate arv ei tohi kasvada.

Võimalikud reformid, mille näol näeb valitsus võimalust riigisektori töötajate kohti koondada, on:

  • kutseharidusvõrgu reformi (haridus- ja teadusministeerium)
  • koolivõrgu reform (haridus- ja teadusministeerium)
  • muuseumivõrgustiku korrastamine (kultuuri-, maaelu-, keskkonna-, majandus- ja kommunikatsiooni-, ning siseministeeriumid)
  • kultuuritasutuste tugitegevuste konsolideerimine (kultuuriministeerium)
  • kultuuriasutuste toitlustusteenuste delegeerimine erasektorile (kultuuriministeerium)
  • põllumajandusvaldkonna asutuste optimeerimine (maaeluministeerium)
  • transpordiameti moodustamine (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)
  • rehabilitatsiooniteenuste reform (sotsiaalministeerium)
  • tervise valdkonna asutuste reform (sotsiaalministeerium)
  • toetusi jagavate asutuste reform (rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni-, ning haridus- ja teadusministeerium)
  • maavalitsuste reform (rahandusministeerium)
  • nõustamisteenuste optimeerimine (haridus- ja teadus- ning sotsiaalministeerium)
  • riigi tugiteenuste konsolideerimise jätkamine (rahandus- ja teised ministeeriumid)
  • riigi kinnisvara konsolideerimise jätkamine (rahandus- ja teised ministeeriumid)
  • riikliku statistika tootmise optimeerimine (rahandusministeerium)
  • kohtusüsteemi reform (justiitsministeerium)
  • keskkonnavaldkonna asutuste ümberkorraldamine (keskkonnaministeerium)
  • ühishoone tugitegevuste optimeerimine (rahandus-, sotsiaal-, justiits ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumid)

Allikas: rahandusministeeriumi 2017. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri

Loe selle teema jätkuks lähemalt ka: 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles