Põnevaid noppeid: millele said uueks aastaks täiendavalt raha juurde ministeeriumid ja olulisemad riigiasutused
Lisatud graafikud.

Elroni uute rongide liisingmakseteks sai MKM 2,25 miljonit eurot järgmise aasta eelarvest juurde.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Presidendi kantselei saab 6000 eurot arenguvestluste infosüsteemi arendamiseks ja sama summa ka presidendi kodulehe jaoks, riigikogu 20 000 eurot videokonverentsi seadmete jaoks, Elron 2,25 miljonit liisingmakseteks, rahandusministeerium ise 1,3 miljonit IKT kuludeks - need on vaid üksikud asjad, millele olulisemad riigiasutused järgmiseks aastaks lisarahastust said.

Valitsus on andnud heakskiidu järgmise aasta riigieelarve seaduseelnõule kogumahus 9,57 miljardit eurot. Võrreldes mullusega kasvavad riigieelarve kogukulud 7,3 protsenti ehk 649,8 mln euro võrra. 

Sellest 263,3 miljonit eurot moodustavad riigieelarve protsessis valitsemisaladele täiendavalt juurde antud vahendid. Ülejäänu kasvust moodustavad varasematel aastatel võetud kohustused.

Järgnevalt on valitsemisalade kaupa toodud välja mõned olulisemad täiendava rahastuse saanud tegevused koos summadega. 

Haridus- ja Teadusministeerium: sai õpetajate palgafondi kolmeprotsendiliseks kasvuks 7,7 miljonit, õpilaste arvu kasvuga seotud püsikulude katmiseks 4,5 miljonit, erakoolide tegevuskulude katmine Riigikohtu otsuste täitmiseks 7,9 miljonit, koolivõrgu reformiga seotud riigigümnaasiumide moodustamiseks 0,8 miljonit, SA HITSA maksukulu IT Kolledži varade üleandmiseks Tallinna Tehnikaülikoolile 0,6 miljonit, teadusasutuste baasfinantseerimise kasv 6 miljonit, teadusraamatukogudele teadusandmebaaside juurdepääsuõiguste hankimiseks 2 miljonit eurot.

Justiitministeerium: sai kommunismiohvrite memoriaali jaoks 0,12 miljonit, kuriteo ohvritele professionaalse abi ning põhiõiguste tagamine menetluse käigus 0,8 miljonit, jälitustoimingute infosüsteemi (JÄTIS) halduskulud 0,07 miljonit, patendiameti tööks vajalike infosüsteemide haldamiseks 0,1 miljonit, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse serveriruumi kolimiseks 0,06 mln eurot, sisetuvalisuse kolmeprotsendilise palgafondi kasvuks 0,6 mln eurot.

Kaitseministeerium: sai SKP prognoosi muutusteks 11,7 miljonit ja liitlastega seotud kulude katteks 17,3 miljonit eurot.

Keskkonnaministeerium: sai looduskaitsealuste maade ostuks 2,2 miljonit, kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse tagamine 2,2 miljonit, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringuteks ja ülalpidamiskuludeks 395 000 eurot, Rail Baltic trassi ümbruse geoloogiline kaardistamiseks 300 000, osalemiseks rahvusvahelistes organisatsioonides 140 000 eurot.

Kultuuriministeerium: sai kultuuritöötajate kolmeprotsendilise töötasu kasvuks 1,55 miljonit, rahvusraamatukogu e-teenuste töökindluse tagamine 0,14 miljonit, laste ja noorte laulu- ja tantsupeo korraldamiseks 1,3 miljonit, ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi renoveerimine 0,5 miljonit, ERRi programmide toetus ja liikuvate ülekandejaamade kaasajastamiseks 0,7 miljonit, Kalevi staadioni renoveerimiseks üks miljon, loovisikutele makstavaks toetuseks 0,25 miljonit, treenerite töötasu kasvuks 0,35 miljonit, spordialaliitude võimekuse tõstmiseks 1,5 miljonit ning vähelõimunud püsielanike eesti keele õppe korraldamise toetuseks 0,07 miljonit eurot.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: sai suurinvestorite investeeringutoetuseks 3 miljonit, Eesti kui töötamise sihtriigi kuvandi arendamise programm (Work in Estonia) 490 000 eurot, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Eurocontroli liikmemaksudeks 1,9 miljonit, Rail Balticu jaoks 6,3 miljonit, Elroni liisingmakseteks 2,25 miljonit, ühistranspordi toetusteks üks miljon ja AS Eesti raudtee jätkusuutliku finantseerimise tagamiseks 4 miljonit.

Maaeluministeerium: sai uue mesindusprogrammi rakendamiseks 2017.aastal täiendavalt 0,1 miljonit, Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava jätkuv elluviimiseks täiendavalt 0,2 miljonit, laste tervislike tarbimisharjumuste kujundamiseks «koolipiima» ja «koolipuuvilja ja -köögivilja kava» rakendamiseks täiendavalt 0,1 miljonit eurot.

Rahandusministeerium: sai IKT arenduskuludeks 1,3 miljonit,  sisejulgeoleku valdkonda panustavate maksu- ja tolliametnike palgakasvuks 1,6 miljonit, Narva raudtee röntgenseadmete soetuseks 0,5 miljonit, registripõhiseks rahvaloenduseks 0,7 miljonit ja riigi tugiteenuste tsentraliseerimiseks 0,2 miljonit eurot.

Siseministeerium: sai liitlastega seotud kulude katteks 796 855 eurot, isikut tõendavate dokumentide väljastamise kulude katteks 1,3 miljonit, eripensionide indeksist tingitud suurema kulu katteks 128 242 eurot, alampalga tõusuks 8000 eurot, välisabi omafinantseeringuteks 680 961 eurot, info- ja kommunikatsiooni seadmete soetamiseks 2,9 miljonit, kriminaalmenetluse tõlkekulude katteks 396 000 eurot, palgakasvu katteks 4,1 miljonit ja kinnisvara kuludeks 375 000 eurot.

Sotsiaalministeerium: sai lastekaitseseaduse rakendamiseks 274 000 eurot, asenduskodude pearaha tõusuks  1,239 miljonit, sügava puudega laste lapsehoiuteenuseks üks miljon eurot, üksi elavate pensionäride toetuse maksmine 10 miljonit, võrdõigusvoliniku kantselei jätkusuutlikkuse tagamiseks 220 000 eurot, HIV ja narkomaania ravi- ja ennetustegevused 600 000 eurot, käsimüügiravimite infolehtede tõlkimiseks vene ja inglise keelde 100 000 eurot ja täiskasvanute hammaste parandamise programm 6 miljonit eurot.

Välisministeerium: sai Moskva saatkonnahoone renoveerimiseks 12,4 miljonit, ÜRO Julgeolekunõukokku kandideerimise kampaaniaks 2017-2019 ja liikmesuseks 2020-2021 0,5 miljonit, rahvusvahelisteks konverentsideks ja kohtumisteks 0,3 miljonit, remondifondiks 1,3 miljonit ja Washingtoni saatkonnahoome projekteerimiseks 0,7 miljonit eurot.

Lisaks on juuresoleval graafikul välja toodud ministeeriumidele järgmiseks aastaks eraldatud vahendite kogumahud. Võrdluseks on juurde toodud ka sel aastal eraldatud summad.

Allolevalt leiab nimistu põhiseaduslikele institutsioonidele eraldatud täiendavatest summadest ja graafikult leiab ka neile asutustele järgmiseks aastaks eraldatud vahendite kogumahud. Võrdluseks on juurde toodud ka sel aastal eraldatud summad.

Riigikogu kantselei: sai administreerimiskuludeks 43 000 eurot seoses kahe lisandunud fraktsiooniga ja kinnistu kulude kasvuks, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile õigusabikulude kasvuks 18 000 eurot, Euroopa parlamentide vaheline kosmose konverents 68 000 eurot, hoonete korrastamise remondifond 79 000 eurot, videokonverentsi seadmed 20 000 eurot ja riigikogu füüsilise kaitse meetmeteks 485 000 eurot.

Presidendi kantselei: sai arenguvestluste infosüsteemi jaoks 6000 eurot ning presidendi kodulehe jaoks 6000 eurot.

Riigikontroll: sai täiendavalt kaitse ja julgeoleku valdkonna auditeerimise tagamiseks 0,2 miljonit eurot.

Riigikohus: sai riigikohtu hoonete ühendamise ja renoveerimise esimese etapi jaoks 0,3 miljonit eurot.

Riigikantselei: sai Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks valmistumiseks ja läbiviimiseks täiendavalt 70,2 miljonit eurot, millest 35,1 miljonit on seotud Eesti eesistumisperioodi ettepoole toomisega ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamiseks täiendavalt vahendeid 3 miljonit.

Tagasi üles