Eesti pankurid teenivad omanikele taas kasumit

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika: Margit Randmäe

Pärast enam kui aasta kestnud näguripäevi teenivad Eesti pankurid omanikele taas kasumit, mullu oli see summa vähemalt kolm miljardit krooni. Kuigi süllekukkunud raha võiks laenudena majandusse tagasi suunata, on see pigem kulunud emapankade antud laenude tagasi maksmiseks.

Kui pangad on kasumis, peaks neil senisest rohkem olema vahendeid laenude pakkumiseks, märkis Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.

Et laenuturg elavneb, viitas SEB juhatuse esimees Riho Unt. «Eelmise aasta teisest poolest on ettevõtete panganduses olnud pidevalt töös laenuprojekte enam kui 200 miljoni euro väärtuses. SEB väljastatud uute eluasemelaenude maht kasvas 2010. aastal 24,7 protsenti,» teatas ta.

Pole ikkagi rahul

Samas näitas ametlik statistika laenuportfelli üldist vähenemist ja selleks aastaks ootab keskpank selle väga väikest kasvu.

Eesti suurima panga Swedbanki president Michael Wolf ütles grupi majandusaasta tulemusi kommenteerides, et enam kui seitsme miljardi Rootsi krooni suuruse kasumiga ei saa rahul olla. Ta ei unustanud toonitamata, et panga heades tulemustes oli tähelepanuväärne osa Balti riikidel, kus hapuks läinud laenude osakaal märkimisväärselt vähenes.

Swedbanki Balti üksus oli aasta kokkuvõttes miinuses, olles saanud aastaga seitse miljonit Rootsi krooni kahjumit. See on üliväike summa, võrreldes 2009. aasta 9,8 miljardi Rootsi krooniga.

Swedbanki üksustest oli mullu kahjumis Läti pank. Swedbank kinnitas, et Läti tütarettevõte jõudis siiski eelmise aasta viimases kvartalis kasumisse.

SEB tütarpankadest kandis eelmisel aastal kahjumit Leedu pank – 112 miljonit Rootsi krooni. Aasta varem oli Leedu SEB teinud grupile 5,2 miljardi Rootsi kroonise külma arve.

Wolf tunnistas, et Rootsi firmade laenunõudlus kasvas eelmisel aastal tasapisi. Tema sõnul on laenunõudluse kasvu märgata ka Balti riikides. Swedbanki laenuportfell mullu aga kahanes, vähenes ka turuosa, eriti firmadele antud laenude osas.

Panga paranenud positsioonist andis eile märku juhatuse otsus maksta edaspidi senisest suurem kasumiosa dividendideks. Alates sellest majandusaastast kulutab Swedbank selleks poole kasumist, seni oli vastav määr 40 protsenti.

Pank maksab mulluse majandusaasta eest 2,1 Rootsi krooni aktsia kohta. SEB aga rõõmustab oma aktsionäre 1,5 Rootsi krooniga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles