Valitsus kiitis heaks järgmise aasta 9,57 miljardi eurose eelarve (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarve projekt riigikogu liikme laual.
Riigieelarve projekt riigikogu liikme laual. Foto: Liis Treimann

Teisipäeval kiitis valitsus heaks järgmise aasta eelarve, mille maht kasvab möödunud aasta eelarvega võrreldes 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni.

Riigieelarve tulude pool on 9,43 miljardit eurot ning kulusid on eelarves kokku 9,57 miljardi euro eest. Struktuurselt on eelarve 0,2 protsendiga ülejäägis, nominaalne puudujääk on valitsussektori tasemel aga -0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), selgub eelarvest.

Tulude poolest annavad lõviosa ehk 70,6 protsenti maksulised tulud, mis panustavad eelarvesse kokku 6,65 miljardit eurot. Eelmise aastaga võrreldes prognoosib riik maksuliste tulude kasvu 5,4 protsenti ehk 338,7 miljoni euro võrra.

Riigieelarve kulud kasvavad eelmise aastaga võrreldes 7,3 protsenti ehk 649,8 miljoni euro võrra. Valitsemisaladele riigieelarve strateegias ja eelarvearutelude käigus antud summa moodustab sellest 263,3 miljonit eurot, ülejäänud osa tuleb varasematest kohustustest.

Ministeeriumite lisataotluste seas on näiteks haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) eraldatud 7,9 miljonit eurot erakoolide tegevuskulude katmiseks vastavalt riigikohtu otsusele. Kaitseministeerium saab liitlastega seotud täiendavate kulude katteks 17,3 miljonit eurot.

Lisaks saab HTM 7,7 miljonit eurot, et tõsta õpetajate palgafondi 3 protsenti. Justiitsministeerium saab muuhulgas 600 000 eurot, et tõsta siseturvalisuse palgafondi 3 protsenti. Kultuuriministeeriumile eraldatakse kultuuritöötajate töötasu 3-protsendiliseks tõstmiseks 1,6 miljonit eurot.

Kultuuriministeerium saab täiendavatest taotlustest ka 1,3 miljonit eurot laste ja noorte laulu- ja tantsupeo korraldamiseks ning 1 miljon eurot Kalevi staadioni renoveerimiseks, samuti 1,5 miljonit eurot spordialaliitude võimekuse tõstmiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saab 3 miljonit eurot suurinvestorite investeeringutoetuse kehtestamiseks, 6,3 miljonit eurot Rail Balticuga seotud kuludeks ning 2,3 miljonit eurot Elroni liisingmakseteks. Samuti eraldab riik 4 miljonit eurot, tagamaks AS-i Eesti Radutee jätkusuutlik finantseerimine.

Rahandusministeerium saab infotehnoloogilisteks arenduskuludeks lisaraha 1,3 miljonit eurot, samuti laekub ministeeriumile 1,6 miljonit eurot sisejulgeolekusse panustavate maksu- ja tolliametnike palgakasvuks. Siseministeerium saab haldusala palgakasvu katteks 4,1 miljonit eurot.

Sotsiaalministeerium saab täiendava rahastuse korras 10 miljonit eurot üksi ealvate pensionäride toetuse maksmiseks ning 6 miljonit eurot järgmise aasta juulis käivituvaks täiskasvanute hammaste parandamise programmiks.

Välisministeerium saab Moskva saatkonna renoveerimisega järkamiseks 12,4 miljonit eurot ning samuti laekub ministeeriumile 2,4 miljonit eurot seoses sellega, et välislähetuse tasusid hakatakse maksustama. Samuti saab ministeerium 500 000 eurot ÜRO Julgeolekunõukokku kandideerimise kampaaniaks.

Eelarve kogumahust moodustab ministeeriumiti suurima osa sotsiaalministeeriumi eelarve, mille maht on 3,84 miljardit eurot ehk 17,5 protsenti SKP-st, seda on 6,6 protsenti ehk 253,2 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal.

Uutest suurtest meedetest käivitub järgmisel aastal muuhulgas madalapalgaliste tagasimakse, mis läheb maksma 36,2 miljonit eurot. Lisaks tõuseb maksuvaba tulu järgmisel aastal 180 euroni ning sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile.

Julgeoleku tugevdamiseks kasvavad sõjalise kaitse kulud 2,17 protsendini SKP-st ehk 28 miljoni euro võrra. Jätkuvad tööd ka idapiiri väljaehitamiseks, milleks järgmisel aastal kulub 20 miljonit eurot. Jätkub ka riigi- ja haldusreform, kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks on plaanitud 14 miljonit eurot.

Järgmisel aasta teises pooles on Eesti ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, selleks kulub kokku 66 miljonit eurot. Eesistumise raames toimub Eestis 11 mitteametlikku ministrite kohtumist ja seitse kõrgetasemelist konverentsi, lisaks 203 eksperttaseme üritust.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles