Seakasvatajad soovivad tauditõkketsooni sattumise kahjumi hüvitamist

Siga

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Seakasvatajate liit soovib, et riik hakkaks kokku ostma range tõkketsooni sattumise ohuga bioohutusnõudeid eiravate farmide loomi, kompenseeriks nõudeid täitvatele farmidele kolmandasse tsooni sattumisest tingitud kahjumid ning toetaks erakorraliselt kolmandast tsoonist pärit sigadele tapamaja loomist.

 Esmaspäeval toimus maaelukomisjoni istung, kus huvipooled arutasid sigade Aafrika katku levikut. Istungil esitas omapoolsed ettepanekud olukorra leevendamiseks ka seakasvatajate liit. Muuhulgas soovivad seakasvatajad, et riigikogu teeks seadusetäienduse, mis lihtsustaks tsoonipiirangute likvideerimist.

«Tegime ettepaneku, et tuleks teha seadusetäiendus, mille järgi saaks riik kokku osta kolmanda tsooni ohuga madalate bioohutusnõuete täitmisega silma paistvate farmide loomad,» rääkis seakasvatajate liidu juhatuse liige Urmas Laht BNS-ile. Säärane muudatus aitaks tema sõnul leevendada tsoonipiiranguid ja pidurdaks seakatku levikut.

Samuti tegi liit ettepaneku, et arvutataks välja see, kui suur on olnud kolmandasse ehk kõige rangemasse tõkketsooni sattumisest tingitud kahju nendele seapidajatele, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud.

«Kui riigieelarve jõuab menetluseks riigikokku, siis tuleks asjad üle vaadata ja leida võimalus kompenseerida neile kolmandasse tsooni sattumise kahjum,» rääkis Laht.

Samuti juhtisid seakasvatajad kohtumisel tähelepanu, et praegu pole Eestis ühtegi tapamaja kolmandas tsoonis asuvate farmide sigadele.

 «Soovime, et tehtaks erakorraline maaelu arengukava (MAK) meede, millest saaks sellise tapamaja loomist toetada, juhul, kui mõni farm sooviks kolmanda tsooni sigadele sobiva tapamaja loomisesse investeerida,» ütles Laht.

Riigikogu maaelukomisjoni juht sotsiaaldemokraat Ivari Padar ütles BNS-ile, et esmaspäevane kohtumine eri huvipooltega oli konstruktiivne. «Seakasvatajad tegid muuhulgas omapoolsed ettepanekud, neid tuleb hakata nüüd analüüsima. Osa nendest ettepanekud olid eelarvelised, siin tuleb kindlasti analüüsides teha koostööd ka valitsusega,» rääkis ta.

Padari sõnul on praegu kõige olulisem jätkata kõikide meetmetega, mida seni on rakendatud, ent analüüsida võimalusi kasutusele võtta ka uusi lahendusviise. Seakasvatajate olukord on raske ning kui 2014. aastal enne taudi laia levikut tegutses Eestis 900 seafarmi, siis praeguseks on neid alles ligikaudu 160, lisas maaelukomisjoni esimees.

Maaelukomisjonis toimunud kohtumisel osalesid muuhulgas maaeluministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti (VTA), Eesti Seakasvatajate Liidu ja Eesti Jahimeeste esindajad. Arutuse all oli olukord seoses seataudi levikuga.

Kõik kolmandas tsoonis paiknevad seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all. Olulisima kitsendusena on kolmandast tsoonist lubatud turustada ja eksportida vaid uuritud sigadelt või karjadest pärinevat kuumtöödeldud sealiha ja -tooteid.

Kuumtöötlemata sealiha- ja toodete liikumine on teises ja kolmandas tsoonis lubatud vaid erimärgistatult ja Eesti piires. Elussigade liigutamine on lubatud teatud tingimustel range veterinaarjärelevalve all nii Eestis kui teistes liikmesriikides asuvatesse teise ja kolmanda tsooni farmidesse.

Kõik teises ja kolmandas tsoonis kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks. Lubatud on uuritud metssigadelt pärineva liha ja toodete turustamine Eestis teise tsooni piires erimärgistusega.

Esimeses tsoonis tuleb uurida seakatku välistamiseks kõiki metssigu, kelle liha soovitakse turustada. Esimesest tsoonist pärit sealiha tohib turustada Eesti piires erimärgistusega.

Käesoleval aastal on seni tuvastatud viis kodusigade Aafrika katku taudikollet. Möödunud aastal oli 18 kodusigade taudikollet, mille käigus hukati üle 22 000 kodusea.

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 2014. aasta 8. septembril, mil Hispaanias asuvast EL-i referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Taudi on leitud kodusigadel Lääne-Virumaal, Valgamaal, Tartumaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles