Eksperdid: euro järgmist suurt majanduskriisi üle ei ela

Euro tulevik on ebakindel.

FOTO: Arno Saar/Õhtuleht

Värske uuring, mis keskendub euroliidu ühisraha jätkusuutlikkusele Brexiti-järgses keskkonnas, toob välja, et euro suure tõenäosusega järgmist majanduskriisi üle ei ela - seetõttu tuleks kibekiiresti hakata mõtlema vaevu hingitsevas rahaliidus korra majja löömise peale.

Aruanne, mis kannab pealkirja «Paranda ja valmistu – majanduskasv ja euro pärast Brexitit» tuleb ajal, millal ka kõige suuremad ühisraha toetajad on muutunud ettevaatlikuks rahaliidu tuleviku suhtes, vahendab Reuters. 

Ühise rahaliidu toetajad tunnevad muret selle üle, et majandus- ja rahaliidu poliitika suurem integratsioon võiks suurendada ka avalikkuse pahameelt ELi osas. Seda iseäranis pärast mitu aastat kestnud majanduslangust, mis on tõstnud töötuse määrasid ning kasvatanud paljudes liikmesriikides populistlike, euroskeptiliste parteide populaarsust.

«Kuigi euro reform ei pruugi olla populaarne, on see hädavajalik ja kiireloomuline, sest mingil hetkel tulevikus tabab Euroopat järgmine majanduskriis,» nendivad uuringu autorid, kes ei oska küll öelda, kas see võiks juhtuda kuue nädala, kuue kuu või kuue aasta pärast. «Võttes arvesse, mis seisus ühisraha täna on, on üsna ebatõenäoline, et ta selle üle elab,» lisavad nad.

Aruande koostajate seas on terve rida akadeemikuid, mõttekodade esindajaid ning poliitikakujundajaid üle Euroopa. Nad tunnistavad, et tänase olukorra parandamist mõjutab terve rida takistusi, kuid rõhutavad, et Euroopa Liidu juhid ei saa enam oodata. Seetõttu pakuvad nad välja ka kolmeosalise plaani, mis võiks aidata eurol järgmisest finantskriisist siiski eluga välja tulla.

Esimeses etapis soovitavad nad n-ö kiirparandusi, mis hõlmaks näiteks euroliidu päästemehhanismide, raha- ja majandusliidu ning pangaliidu tugevdamist ning ka üleüldise poliitika kujundamise protsesside parandamist, mis ei nõua muutusi liidu aluslepingus. Teises etapis tuleks ellu viia põhja-lõunasuunalised struktuursed reformid ja investeeringud.

Kolmas etapp võtaks aga terve kümnendi ja on oma sisult kõige vastuolulisem, kuna nõuaks veelgi föderaalsema juhtimise juurutamist, kus liikmesriigid võtaks enam riske ja loobuks rohkem oma suveräänsusest. Seda väidet toetavad uurijad faktiga, et Euroopa Keskpank on tänaseks kasutanud ära kõik kriisitoimetuleku vahendid, mistõttu on nüüd otsuste tegemine poliitikute käes.

«Euroopa Keskpank on Catch-22 olukorras – kui ta ütleb, et tal ei ole enam ühtegi meedet jäänud, mida saaks rakendada kriisiga toimetulekuks, siis sellega nõrgendab ta ka enda positsiooni,» märkis üks uuringu autoritest Henrik Enderlein. Samas tunnistas ta, et kui keskpank ütleb, et kõik on hästi, ei vaevu liikmesriigid panustama lahenduste leidmisse.

38-leheküljeline aruanne sündis pärast Suurbritannia Brexiti-otsust Delorsi instituudi ja Bertelsmanni mõttekoja koostöös. Selle peamised autorid on Berliinis tegutsev majandusteadlane Henrik Enderlein ja endine Itaalia peaminister Enrico Letta, kes omakorda kaasasid terve rea tunnustatud  majandusanalüütikuid, pankureid ja juhtivpoliitikuid kogu Euroopast.

Tagasi üles