Läti ja Soome edu võib jääda lühiajaliseks

Mingi ja rebase kõrval on tšintšilja kolmas karusloom, mida Eestis kasvatatakse, kuigi esimese kahega võrreldes jääb nende hulk üsna marginaalseks.

FOTO: Elmo Riig

Kui Eesti karusloomakasvatajad toovad põllumajanduse perspektiivikusest rääkides eeskujuks nii Soomet kui ka Lätit, kus sel alal töötab märksa suurem hulk inimesi, siis loomakaitsjad on seisukohal, et ehkki sealsed seadusandajad on otsustanud karusloomakasvatust mitte keelustada, tullakse selle teema juurde peagi tagasi.

«See on Soomes väga tugev põllumajandusharu, valdkonnas töötavaid inimesi saab lugeda kümnetes tuhandetes,» rääkis Eesti Karusloomakasvatuse Aretusühingu esindaja Leander Pragi. Näiteks neli aastat tagasi, 2012. aastal töötas 960 farmis 17 500 inimest ja kogukäive oli 400 miljonit eurot. 19. juunil 2013 arutati karusloomakasvatuse keelustamist Soome parlamendis, kus see häältega 146:36 tagasi lükati. Rahvaalgatusel aga koguti selle toetuseks 69 381 häält.

Eesti loomakaitsjad on aga seisukohal, et isegi kui parlament esimesel korral ei otsusta karusloomakasvatust keelustada, ei tähenda see midagi. «See tuleb seal uuesti ja saab teine kord (heakskiidu – toim),» ütles Loomuse juhatuse liige Kadri Taperson, viidates näiteks Soomes toimunule. «Diskussioon ei ole ju lõpetatud.»

Loe ka neid

Tagasi üles