Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Läti ja Soome edu võib jääda lühiajaliseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mingi ja rebase kõrval on tšintšilja kolmas karusloom, mida Eestis kasvatatakse, kuigi esimese kahega võrreldes jääb nende hulk üsna marginaalseks. | FOTO: Elmo Riig

Kui Eesti karusloomakasvatajad toovad põllumajanduse perspektiivikusest rääkides eeskujuks nii Soomet kui ka Lätit, kus sel alal töötab märksa suurem hulk inimesi, siis loomakaitsjad on seisukohal, et ehkki sealsed seadusandajad on otsustanud karusloomakasvatust mitte keelustada, tullakse selle teema juurde peagi tagasi.

«See on Soomes väga tugev põllumajandusharu, valdkonnas töötavaid inimesi saab lugeda kümnetes tuhandetes,» rääkis Eesti Karusloomakasvatuse Aretusühingu esindaja Leander Pragi. Näiteks neli aastat tagasi, 2012. aastal töötas 960 farmis 17 500 inimest ja kogukäive oli 400 miljonit eurot. 19. juunil 2013 arutati karusloomakasvatuse keelustamist Soome parlamendis, kus see häältega 146:36 tagasi lükati. Rahvaalgatusel aga koguti selle toetuseks 69 381 häält.

Ka lätlastel läheb karusloomakasvatuses paremini kui Eestil, kuigi Soomega ei saa nende tulemused võrrelda. Lõunanaabritel töötab sel alal 500 inimest ja 2013. aasta kogukäive oli 31,7 miljonit eurot. Karusloomakasvatuse keelustamine jõudis mullu 16. veebruaril ka sealsesse parlamenti, kuid häältega 60:23 otsustati seda mitte keelustada.

Eesti loomakaitsjad on aga seisukohal, et isegi kui parlament esimesel korral ei otsusta karusloomakasvatust keelustada, ei tähenda see midagi. «See tuleb seal uuesti ja saab teine kord (heakskiidu – toim),» ütles Loomuse juhatuse liige Kadri Taperson, viidates näiteks Soomes toimunule. «Diskussioon ei ole ju lõpetatud.»

Küll aga tõdes loomakaitsja, et näiteks Lätis ja Soomes ongi karusloomakasvatust lõpetada keeruline seetõttu, et seal on see ka suurem tegevusala kui Eestis. «Meil on ta ju ikkagi väike,» märkis Taperson, kelle jaoks fakt, et see annab tööd vähemalt sadakonnale inimesele maapiirkondades, ei kaalu üles karusloomakasvatuse eetilisi aspekte.

«See ei ole ju ainuke võimalus. Selleks et toime tulla, ei pea ju metsloomi puuris pidama,» nentis loomaõiguslane.

Euroopas tegutses 2015. aastal 5072 karusloomafarmi, neist ligi kolmandik ehk 1518 farmi asub Taanis, järgnevad Soome 960 ja Poola 713 farmiga. Võrreldes 2005. aastaga oli karusnahatoodang möödunud aastaks kasvanud 65 protsenti. Peamised kaks oksjonimaja, kus karusnahku müüakse, on Soomes tegutsev Saga Furs ja Taani Kopenhagen Fur.

Tagasi üles