Enesealalhoiuinstinkt sunnib euroliitu suunama enam investeeringuid Aafrikasse (3)
18. september 2016, 20:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppeva nädala keskpaigas peetud «Olukorrast liidus» kõnes peatus Euroopa Komisjoni president lähemalt ka Euroopa investeerimiskaval, täpsemalt tehes ettepaneku kahekordistada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestust ja finantssuutlikkust, soodustamaks selle tegevust muuhulgas ka rändekriisi põhjustanud Aafrikas.
«Euroopal tuleb jõuliselt investeerida oma noortesse, oma tööotsijatesse ja oma idufirmadesse. 315 miljardi euro suuruse Euroopa investeerimiskava esimese tegevusaasta jooksul on suudetud kaasata juba 116 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Nüüd laiendame haaret üle maailma,» lausus Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma kolmapäevases kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus.
Seoses sellega tegi komisjon kolmapäeval ka ettepaneku kahekordistada Euroopa investeerimiskava keskmes oleva Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestust ning selle finantssuutlikkust ning koostada uus Euroopa välisinvesteeringute kava, et soodustada investeerimist Aafrikasse ja ELi naabrusesse.
EFSI pikendamise kavaga suurendatakse investeerimiskava esimese kolme aasta (2015–2018) investeeringute sihtmärki 315 miljardit eurot vähemalt 500 miljardi euroni aastaks 2020, st kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuks. Selle saavutamiseks kutsub komisjon ka liikmesriike üles oma panust andma.
Suuremat rõhku hakatakse panema rahastamise taotlejatele pakutava kohapealse tehnilise abi andmisele liikmesriikides. Samuti kavatseb komisjon veelgi lihtsustada EFSI-le esitatavate rahastamistaotluste kombineerimist muude ELi rahastamisallikatega, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid.
Kolmapäeval tutvustatud Euroopa välisinvesteeringute kava võimaldab elavdada investeerimist Aafrikas ja ELi naaberriikides ning toetada eelkõige sotsiaalset ja majanduslikku taristut ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kõrvaldades erainvesteerimise ees seisvad takistused.
ELi eelarvest ja Euroopa Arengufondist saadavad 3,35 miljardit eurot võimaldavad toetada uuenduslikke tagatisi ja muid sarnaseid erainvesteerimist soodustavaid vahendeid ning kaasata kuni 44 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Kui liikmesriigid ja teised partnerid annavad Euroopa Liiduga samaväärse panuse, võib kogusumma küündida 88 miljardi euroni.
Investeeringute soodustamisega partnerriikides aitab Euroopa välisinvesteeringute kava ellu viia säästva arengu eesmärke käsitlevat tegevuskava aastani 2030 ja arengu rahastamist käsitlevat Addis Ababa tegevuskava.
Ühtlasi on kava Euroopa Komisjoni hinnangul määrava tähtsusega rände algpõhjustega tegelemisel, võimaldades tugevdada ELi partnerlusi ja uurida rahvastiku ulatusliku liikumise pikaajalisi mõjutegureid.