Ühe kriisi lahenedes võtab uus juba tuure üles. Rootsi valitsus müüs maha ligi kolmandiku oma 20-protsendilisest osalusest Nordeas, mis riigistati 1990. aastate Põhjamaade pangakriisi päevil. Varem ei saanud müüa, sest Eestisse, Lätti ja Leetu antud laenud läksid hapuks.
Nüüd, kus Balti kriis järele annab, läheb Rootsi pankadel paremini. Samas aga, kuigi müük käidi avalikkusele välja kui samm riigivõla kärpimiseks, võib selle taga olla ka valitsuse sügav mure kodus kasvavate riskide pärast.
Tõsi, müügist tuli ligikaudu 20 miljardit Rootsi krooni. Kuid Rootsi riigi võlg on sisemajanduse kogutoodangust vaid umbes 40 protsenti, mis Euroopa Liidu konteksti arvestades just eriti suur mure pole. Tilluke on ka eelarvepuudujääk.
Ostu ajastuse kallal norida ei saa: Nordea oli just kandnud ette, et mullu kasvas netokasum 15 protsendi jagu 2,7 miljardi Rootsi krooni peale. Laenudelt saadud kahjumid kukkusid enam kui 40 protsenti.
Konkurent SEB sai 2009. aasta 1,9 miljardiga võrreldes mullu rõõmsad 8,6 miljardit, laenukahjud kahanesid aga lausa 85 protsenti. Ka Handelsbankeni ja Swedbanki 2010. aasta esimese üheksa kuu tulemused kinnitavad, et kasumid on tõusuteel.
Lisaks on Nordea aktsiad kriisieelsel tasemel tagasi.
Aga ikkagi võivad Rootsi pankade parimad taastumisajad seljataga olla. Balti kriis kaugeneb küll tagasivaatepeeglis, kuid kodus paisub pahaendeline kinnisvaramull.
Majapidamiste laenude-sissetulekute määr on keskpanga andmetel juba 167 protsenti. Pole siis ime, et Riksbank baasintressimäära sihikindlalt 1,25 protsendini on kergitanud ning on seadnud hüpoteeklaenude ülempiiriks 85 protsenti vara väärtusest.
See pole aga kõik: Nordea esmase omakapitali määr – 8,9 protsenti – nägi päris kena välja, kuni kõlas keskpanga presidendi Stefan Ingvesi ettepanek, et Rootsi pankadel tuleb see näitaja 9,5 ja 12 protsendi vahemikku sobitada.
Teades, milliste väljakutsetega Rootsi pangad silmitsi seisavad, saavad maksumaksjad Nordea osalusest lahti väga õigel ajal.
Copyright The Financial Times Limited 2011.