Pagulasmajade äri takerdub Euroopa partnerite ebausaldusväärsuse taha
16. september 2016, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Puitmajaliidu sõnul on paljud Eesti puit- ja moodulmajade tootjaid saanud Euroopast hulgaliselt pakkumisi ehitada pagulastele mõeldud maju, kuid äri pole sealsete koostööpartnerite saamatuse ja ebausaldusväärsuse ning tellimuste rohkuse tõttu käima läinud.
«Neid pakkumisi, et tulge ja ehitage, on olnud ikka väga palju,» ütles Eesti Puitmajaliidu klastri projektijuht Lauri Kivil BNS-ile. Nii puitmajaliit kui ka tootjad on saanud alates pagulaskriisi algusest igapäevaselt ettepanekuid nii Skandinaaviast kui ka Saksamaalt.
Peale üksikute tehingute pole see äri aga Kivili sõnul käima läinud, kuna tihtipeale on pakkumiste esitajad spekulandid, kes soovivad kriisi tingimustes kiiresti rikastuda. «Samas on see äri, mis nõuab kogemust ja teadmisi. Seetõttu võib paljude arendajate või sarnaste edasimüüjatega orki lennata,» märkis ta, lisades, et õnneks pole Eesti ettevõtjad märkimisväärselt kõrvetada saanud.
Kuigi moodulmajade tootja Akso-Haus OÜ teatas tänavu suvel, et nad on Saksamaale eksportinud juba üle 60 pagulastele mõeldud moodulmaja, on praeguseks koostöö sealse partneri tõttu takerdunud. «Saksamaal olid suured plaanid, aga kohalik arendaja suutis kõik asjad sõlme keerata ja see koostöö ei jätkunud,» rääkis firma juhatuse liige Andres Samarüütel BNS-ile.
«Meie sealne partner võitis hankeid, aga ei suutnud neid kohapeal lõpuni viia ja organiseerida. Seda võib võrrelda meie buumiaja ehitusega. Neil puudusid kogemused ja arusaam, kuidas need asjad seal toimivad,» ütles Samarüütel, märkides juurde, et sama partneriga olid hädas mitmeid teiseid Eesti ettevõtted.
Seetõttu on Akso-Haus end praegu ümber orienteerinud Skandinaavia turule, kuhu plaanib müüma hakata moodulkoole ja lasteaedu. Näiteks Rootsi on Samarüütli sõnul märksa kindlam ja tuttavam turg.
Klastrijuht Kivil tõi pagulasmajade ehitusäri ebaõnnestumise põhjusena välja ka selle, et tihtipeale soovisid Euroopa partnerid korraga liiga suuri koguseid. «Meie firmadel on käed-jalad tööd täis ja tootmismaht on väga põhjalikult läbi analüüsitud ja vaba potentsiaali kasvõi ruumi mõttes uute ootamatute projektide jaoks on vähe,» lisas Kivil.
Seega on puitmajaliidu andmetel pagulashoonete eksportimise äri käivitunud väga tagasihoidlikult. Sektor teeb Kivili sõnul edasi tavapärast tööd ja teenindab vanu kindlaid turge.
Varem on mitmed Eesti suured puitmaja- ja moodulmajade tootjad BNS-ile öelnud, et nad saavad tihti Euroopast pakkumisi, kuid lepinguid veel sõlmitud ei ole.
Näiteks Harmet OÜ on saanud Euroopast, eelkõige Saksamaalt nii palju päringuid ja pakkumusi pagulastele mõeldud hoonete ehitamiseks, et ei suudaks nõudlust rahuldada.
Ka AS-ile Kodumaja on laekunud hulgaliselt sarnaseid päringuid, kuid toona ütles firma juht, et olemasolevate projektide rohkuse tõttu ei jõua ettevõte lähemal ajal nõudlust teenindada.