Ülevaade: mis hinnangu andis riigikontroll kaks aastat tagasi Eesti pensionisüsteemile
Lisatud soovitused ministritele.

Pensioniga plaanitakse tõsta 70. eluaastani 2040. aastaks

FOTO: Toomas Huik

Riigikontrolli kahe aasta tagune Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse audit juhtis muuhulgas tähelepanu sellele, et teise samba rakendumine küll vähendab tulevikus puudujääki, kuid mitte piisavalt, ja soovitas hiljemalt selle aasta lõpuks leida Eesti eripärasid arvestav kohanemismehhanism.

«Pensionikindlustus on puudujäägis vähemalt kuni 2060. aastani ja nii suur puudujääk pärsib teiste valdkondade arengut,» seisab riigikontrolli poolt 2014. aasta märtsikuus avalikustatud auditi aruandes. Peamise puudujäägi põhjusena viitab audit demograafilistele protsessidele. 

Kui 2008. aastal pidas ühte pensionäri üleval 1,7 tööinimest, siis aastaks 2060 on see riigikontrolli hinnangul kahanenud 1,3 inimeseni. Auditis möönatakse, et teise samba rakendumine tulevikus küll vähendab puudujääki, kuid mitte piisavalt. 

Kuigi teist sammast on olnud 12 aastat, ei ole see seni veel täitnud mitte ühtegi selle loomist põhjendanud eesmärki. Ka tõi rigiikontroll välja, et riiklikult ei ole teise samba toimimist piisavalt juhitud. See on viinud ebapiisava konkurentsini pensionifondide turul, mille parandamiseks ei ole rahandusministeerium otsustavaid samme astunud.

Riigikontrolli soovitused ministritele selles osas olid järgmised:

  • Rahandusministrile: 1) muuta pensionifondide tegevust puudutavaid õigusakte nii, et fondihaldus oleks efektiivsem ning elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksed tasud või suure tootluse. Sealhulgas tuleb täiendavalt analüüsida valitsemistasude sidumist investeeringute struktuuri või tootlusega ja 2) analüüsida võimalusi suurendada pensionifondide kodumaiste investeeringute osakaalu. Täiendada analüüsitulemuste põhjal II samba fondidega seotud õigusakte, et soodustada investeeringuid Eestisse ning seeläbi toetada Eesti majanduskasvu ja finantsturgude arengut.
  • Sotsiaalministrile koostöös rahandusministriga: suurendada inimeste teadlikkust pensionisüsteemi toimimisest, isiklikust vastutusest pensioni suuruse kujundamisel ja võimalustest vanaduspõlveks lisasissetulek kindlustada.

Hinnates tänakehtivaid pensioni eriskeeme, leidis riigikontroll välja teenitud aastate ja soodustingimustel antava vanaduspensioni osas, et väljateenitud aastate aastate ja soodustingimustel vanaduspensionäride erikohtlemiseks puuduvad reaalsuses objektiivsed põhjendused, kuna nende tervis on pole kehvem ja nad saavad edasi töötada.

Ennetähtaegse vanaduspensioni puhul puudub riigikontrolli hinnangul sellisel kujul mõte, sest see ei aita kaasa vanemaealiste tööturul püsimisele. Ennekõike kannab seeläbi tööturg oma probleemid ja kulud pensionikindlustusse.

Ka ei ole riigikontrolli hinnangul ka eripensioni - mis makstakse teatud ametialade esindajatele, nt politseinikele, piirivalvuritele ja kaitseväelastele - maksmisel toodud põhjendused enam aja- ega asjakohased ning eripensionite süsteem ei ühildu nn sammaste süsteemiga. «Riik ei ole suutnud eripensionite reformi lõpuni viia,» seisab riigikontrolli auditis.

Riigikontrolli soovitused ministritele olid selles osas järgmised järgmised:

  • Soovitus sotsiaalministrile koostöös sise-, justiits- ja kaitseministriga: arvesse võttes õiguspärase ootuse printsiipi ja õiguskindluse põhimõtet, valmistada ette eripensioni saamise õiguse kaotamine vastaval alal tööle hakkavate uute inimeste jaoks hiljemalt 2014. aasta lõpuks. (Säilitada eripension juba ametis olevate inimeste ja eripensioni saavate inimeste puhul.)
  • Soovitused sotsiaalministrile: kaaluda väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni kaotamist ning asendada vajaduse korral osal ametialadel töötavate inimeste puhul pensioni eriskeemid tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid või kompenseerida see suurema palgaga. Juhul, kui riik peab siiski vajalikuks soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide süsteemiga jätkata, siis suurendada oluliselt tööandjate vastutust.
  • Soovitus sotsiaalministrile ning haridus- ja teadusministrile: analüüsida põhjalikult teiste sotsiaalkindlustussüsteemi osade võimalusi aidata seni ennetähtaegse pensioni valinud inimesi (keele-, täiendus- ja ümberõpe), et suurendada edaspidi nende konkurentsivõimet tööturul. Seejärel kaaluda ennetähtaegse pensioni saamise võimaluse kaotamist.

Auditi kokkuvõttes leidis riigikontroll, et praegu kehtiv süsteem pigem soodustab varajast pensionile minekut, mis omakorda süvendab pensionikindlustuse puudujääki. Lisaks märkis auditi läbiviija, et kohustusliku kogumispensioni süsteemi oleks aga vaja rakendada viisil, mis viiks soovitud tulemusteni ja looks toimiva konkurentsi teise samba fondide vahel.

Riigikontroll soovitas leida hiljemalt 2016. aasta lõpuks Eesti demograafilist ja majanduslikku olukorda ning pensionisüsteemi eripära arvesse võttes kõige sobivam automaatne kohandumismehhanism. «Leppida selle mehhanismi tingimused kokku võimalikult vara, et seda rakendada alates 2026. aastast, mil lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus,» märkis auditi läbiviija.

Pensionisüsteemi reform on täna taas päevakorras, kuna sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tutvustas eile oma plaani tõsta pensioniiga 70. eluaastani, kaotada soodus- ja eripensionid ning teha teisigi muudatusi tänakehtivas pensionisüsteemis.

Loe lähemalt:

Tagasi üles