Swedbank: pensionifondi väljumistasu langetus soodustab konkurentsi
14. september 2016, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki hinnangul mõjub rahandusministeeriumi plaan oluliselt vähendada pensionifondide väljumistasu pigem positiivselt, ent kõige tähtsam oleks siiski fondide mahtude suurendamine.
«Pigem võiks uus eelnõu konkurentsile positiivselt mõjuda,» ütles Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla BNS-ile. Ta märkis, et konkurentsi edasine vähenemine teise samba turul pole kellegi huvides.
«Mida vähem on mingis valdkonnas teenusepakkujaid, seda enam kiputakse seda valdkonda erinevate seaduste ja regulatsioonidega piirama. Suurem konkurents on kindlasti positiivsem kui ülereguleeritud tegevusvaldkond,» märkis Tamla samas.
Ta rääkis, et kõige olulisem faktor selle juures, kui suur on konkurents Eesti kohustuslike pensionifondide turul, on siiski turu suurus. «Mida suurem on teine sammas, seda ahvatlevam on ta ka erinevatele teenusepakkujatele,» märkis Swedbanki investeerimisfondide juht.
Seetõttu tulekski Tamla sõnul esmajoones mõelda sellele, kuidas teise samba ja laiemalt siinse pensionisüsteemi mahtu kiiremini kasvatada. Fondihalduritel on siin juba pikemat aega ka kaks väga konkreetset ettepanekut,» rääkis ta.
Need ettepanekud on, et esiteks tuleks ajutiselt kõrgemate sissemaksete lõppemisel aastal 2018 võiks inimestel võimaldada kõrgema vabatahtliku panustamise jätkamist ning teiseks põhjalikult läbi analüüsida tööandjapensioni tekkimist takistavad tegurid.
Rahandusminister Sven Sester on teinud valitsusele ettepaneku langetada oluliselt teise samba pensionifondide tagasivõtmistasu, nii et tulevikus tuleks pensionifondi vahetamise eest maksta maksimaalselt 0,1 protsenti.
Kolmapäeva hommikul valitsusele esitatud eelnõu näeb ette, et tulevikus langeks märgatavalt tagasivõtmistasu piirmäär, mis praegu on 1 protsent. Tulevikus saaks see aga olema maksimaalselt 0,05 protsenti konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1 protsenti muude teise samba fondide puhul.
Lisaks näeb eelnõu ette kohustusliku ehk teise samba pensionifondi valitseja algkapitali minimaalse suuruse langetamise 3 miljonilt eurolt 1 miljonile eurole, nagu soovis kooskõlastusfaasis tulundusühistu Tuleva. Lisaks väheneb vabatahtliku ehk kolmanda samba pensionifondi kapitali minimaalsuurus 730 000 eurolt 500 000 eurole.