Soome paadimaksust võivad suurimat kasu lõigata Eesti sadamad

Luksuskaater Roomassaare sadamas

FOTO: Küllike Rooväli/Õhtuleht

Hetkel veel ettevalmistusjärgus olev paadimaksu eelnõu näeb ette, et Soomes kehtestatakse maks järgmise aasta kevadel, selle suurus hakkab sõltuma paadimootori võimsusest ning eeldatav suurusjärk jääb vahemikku saja ja 300 eurot.

Paadiomanike liidu esimees on juba karmilt kritiseerinud Soome valitsuse plaani riigis paadimaks kehtestada, vahendab Yle. Tema sõnul tähendaks see seda, et kõige kallimad veesõidukid registreeritakse välisriikidesse, sealhulgas Eestisse. 

See tähendaks oodatud maksulaekumise asemel aga hoopis selle vähenemist. Esialgu on Soome valitsus järgmise aasta eelarvesse plaaninud paadimaksu laekumist 50 miljoni euro ulatuses. Lisaks paatidele kehtestatakse lõiv ka väikebussidele.

«Tundub, et maksu kehtestamist ei ole väga põhjalikult läbi mõeldud ja tegemist on pigem poliitilise populismiga,» nentis Soome purjekate ja paadiomanike liidu juhatuse esimees Samuli Salanterä. Ta selgitas, et juba maksulaekumise suuruse kalkulatsioon ei pruugi täpne olla.

Juba praegu on teada näiteks, et nendest 200 000 paadist, mis riiklikus registris kirjas on, vähemalt veerand neist on üksnes Soome registreeritud, kuigi asuvad mujal. «Paljud, kes on oma paadi väljaspool Soomet maha müünud, ei ole viitsinud sellest muudatusest riiklikku registrit teavitada. Lisaks on ka paatide väärtus ajaga vähenenud,» selgitas Salanterä. See tähendab jällegi, et reaalne maksulaekumine võib märksa väiksemaks osutuda, kui valitsuse praegused plaanid ette näevad.

Paadimaksu eelnõud ettevalmistava töörühma juht Merja Sandell ütles, et juba praegu on kindel, et maksu ei saa kohe aasta algusest kehtestada, nagu esialgsetes plaanides ette nähti. Sandelli sõnul on praegu rahandusministeerium maksu kehtestamise algusaja lükanud edasi mai algusse. 

Küll aga kinnitas temagi, et registri andmed ei pruugi olla täpsed, kuid pakub, et neid paate, mis enam Soomes ei ole, on siiski vähem kui veerand. Maksustada plaanitakse mootorsõidukid, millel on peal vähemalt 50-hobujõulised mootorid. Maksu suurus peaks vastavalt mootorivõimsusele jääma vahemikku sada kuni 300 eurot.

Salanterä teadis rääkida, et juba praegu viib terve hulk soomlasi oma kiirkaatrid ja jahid Eestisse talvituma. Pärast paadimaksu kehtestamist on neil seetõttu üsna lihtne mootorsõiduk Eestisse ümber registreerida. 

Ka rõhutab paadiomanike huvide kaitsja, et juba praegu kasutab Eestit talvitumispaigana paarsada väga kalli jahi omanikku. Samuti tunneb Salanterä muret, et pärast kallimate jahtide lahkumist Soome lipu alt jääb kogu paadimaksu koorem väiksemate paatide omanike kanda - ja seal oleks see taas ebaõiglane. 

Eestis on paadimaksu kehtestamist katsetanud 2009. aastal Tallinna linn, kus selle algatuse eest vastutas toonane abilinnapea ja tänane Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas. Kuigi toona arvati, et maksustamisele läheb 2300 veesõidukit, ei arvestatud seejuures liisingufirmadele kuuluvaid laevu, mis andis õiguse maksustada ka Viljandi paate.

Napilt aasta pärast paadimaksu kogumist, millest tulev laekumine jäi seejuures alla igasuguseid prognoose, tühistas Tallinna linnas kehtestatud paadimaksu riigikogu otsus, mis tühistas seaduse, mis andis kohalikele omavalitsustele aluse müügi- ja paadimaksu koguda.

Tagasi üles