Tõnu Palm: riigi laenuvõtmisse tuleb suhtuda sama vastutustundlikult, kui seda teeks kodanik ise

Nordea peaökonomist Tõnu Palm

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Nordea Panka peaökonomist Tõnu Palm ütles Postimehele, et riigi laenuvõtmisse tuleks suhtuda vastutustundlikult ja ehkki praegu on võlakirjade intressid ülimadalad, võivad need aasta pärast olla juba kõrgemad.

Järgneb Tõnu Palmi kommentaar:

Riigivõlakirjade emiteerimine on paljuski sarnane olukorraga, kus kodanik lihtsalt delegeerib laenuvõtmise otsuse kellelegi kolmandale osapoolele. Samas peab kodanik arvestama, et laen tuleb temal endal tagasi maksta. Seega tuleb laenuvõtmisega käia ümber sama vastutustundlikult, kui kodanik seda ise teeks. Meil on olemas Portugali ja Kreeka näited.  

Seega võiks ka riigi laenuvõtmise puhul kehtida paljuski erasektori laenuvõtmise loogika. Laenu võetakse kindla suunitlusega projektide jaoks, mille tootlust on võimalik jooksvalt mõõta. Eesti heaolu arengut toetavad ennekõike projektid, mis toodavad reaalselt mõõdetavat eksporditulu. Riikide eksporti toetavad näiteks ekspordi arendamise sihtasutused, ekspordi garantiid jne.  

Riigi laenuvõtmise puhul eksisteerib risk, et laenatud vahendid kuluvad tarbimiseks ja impordile ning mitte eksporditulude teenimiseks. Tulemuseks on tihti riigi eelarvedefitsiidi ja võlakasv, mis vähendab reaalsektori võimalusi laenu võtta ja investeerida.  

Tavaliselt tulevad laenuvõtmise soovidega välja need, kellel puuduvad nutikad ideed, kuidas ise eksporditulu teenida. Erasektoris algavad laenuprojektid ennekõike töötavast äriideest, analüüsist ja projektidest, mitte sellest, kas intress on parasjagu soodne või mitte. Ettevõtja ja pank hindavad äriidee ja selle oodatava tootluse kõrval riske ning tagatisi. Kes võtab rohkem riske, peab teenima ka kõrgemat tootlust. Erasektor on tavaliselt riigist parem investor.

Eesti tänased väljakutsed peituvad paraku ekspordile suunatud töötavate laenuprojektide ning ka teadmiste ning kontaktide nappuses, mitte raha vähesus. Täna ei jää head laenuprojektid rahastamise taha. Kui vaja, leitakse ka välisrahastajad.

Mis puudutab rahastamise hinda, siis Eesti riigireiting on kõrgem kui Leedu riigi oma. Leedu 10-aastase riigivõlakirja (2 1/8% 10/29/26) tootlus on täna ca 0,32 protsendi tasemel. See on sarnane tase Prantsusmaa riigivõlakirjadega.  

Konkreetne laenuintress sõltub turu tingimustest ja ka instrumendist.  Krediidiriski kõrval loeb ka likviidsus ja investorite ring.

EKP varade tugiostu programmi lõppemisel järgmisel aastal ja inflatsiooni naasmisel taastub ka kerge ülespoole surve pikemaajalistele intressidele. Seega võivad intressid olla aasta pärast juba mõnevõrra kõrgemad.

Tänane Äripäev kirjutas, et nutikad Läti ja Leedu kasutavad olukorda ja laenavad turult odavat raha.

Tagasi üles