Vare: Transnefti otsus tähendab Eestile transiidiajastu lõppu

  • Läti kuivale jätmine vähendab ka eestlaste võimalusi transiidiga teenida.
  • Eesti maksumaksjad peavad raudtee toimimise nüüd täielikult enda kanda võtma.
  • Valgevene ja Venemaa keerulised suhted võivad siiski olukorda parandada.

Endine Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare.

FOTO: Albert Truuväärt /Scanpix/

Venemaa peamise naftatorude omaniku Transnefti otsus suunata kogu Läti kaudu liikunud eksport oma sadamatesse pingestab oluliselt konkurentsi ka Eesti ettevõtjatele, ütles transiidiasjatundja Raivo Vare.

Eile Venemaa presidendile Vladimir Putinile raporteeritud otsus jätab esnmajärjekorras tühjaks Läti Ventspilsi sadamas tegutsenud diislikütuse terminali Ventbunkers, sest Transnefit lõpetab sinna torujuhtme kaudu kütuse pumpamise. „Ventbunkersile lisandub veel kaks raudtee kaudu varustatud terminali Riias, mis kokku tähendab ligi pool miljonit kuupmeetrit kasutamata võimsusi,“ rääkis Vare. „Kuna Transnefti toru tuleb läbi Valgevene, siis ennekõike muutub küsitavaks Eesti ettevõtjate võimalus saada heledaid naftatooteid oma terminalidele just Valgevenest, sest lätlastel on konkurentsis geograafiline eelis.“

Samas võib Valgevene presidendi Aleksander Lukašenka isepäisus suhetes Venemaaga olukorda Vare hinnangul mõnevõrra paremaks muuta.

Samal ajal, kui Eesti sadamates tegutsevad terminalid jätkavad kasumlikult erinevate naftatoodte ladustamist, saab suurima löögi Eesti Raudtee, sest suurt käivet võimaldav kaupade massvedu väheneb veelgi. „Eesti ettevõtlusele on üks ajastu lõppenud, sest transiidi iseloom Eesti jaoks muutub täielikult,“ selgitas Vare. „Enam pole võimalik 73,5 protsendilise marginaaliga äri, mis toob kaasa ennekõike raudtee toimimismudeli täieliku muutumise. Nüüd oleme jõudnud Euroopasse kohale, kus raudtee toimib reisijateveo keskselt ja see makstakse kinni maksumaksjate poolt. Iseküsimus seisneb selles, kui palju meie maksumaksjatel raha jätkub.“

Tagasi üles