Eesti oma näide: tarbija on nõus ka kallimat kilepiima ostma

Rimi kallima kilepiimahinna tõttu kliente kaotanud ei ole, mis annab alust väita, et siinne tarbija on nõus ka kallima poepiima hinnaga.

FOTO: Tairo Lutter

Kuigi teiste Eestis tegutsevate jaekettide hulgas ei ole Rimi ja talupidajate liidu koostööle valdavalt järgijaid leidunud, ei ole möödunud aasta detsembrist teistest kuni üheksa senti kallimat kilepiima müünud Rimi selle sammu järel kliente kaotanud.

«Alustasime läbirääkimistega eelmise aasta oktoobris ja detsembriks jõudsime kokkuleppele,» rääkis kuni augustikuuni talupidajate liitu 26 aastat juhtinud Kaul Nurm. Initsatiiv kusjuures ei tulnud siinjuures mitte talunikelt, vaid Rimilt endalt Rootsi emaettevõtte praktikat arvesse võttes. 

Taluliidul oli Nurme sõnul selle kokkuleppe juures kaks olulist eesmärki. «Esmalt tahtsime testida, kas tarbija on nõus kõrgemat hinda maksma, kui ta teab, et tema raha läheb farmerile,» kirjeldas Nurm, mismoodi kujunes Rimi kilepiima hinnaks 42 senti, kuhu tarbija saab veel kahesendise annetuse lisaks maksta. Teised jaeketid on seejuures valdavalt müünud 35-36-sendist kilepiima. 

Teiseks eesmärgiks oligi just väiketootjaid toetada. Nendest annetustest on tänaseks kogunenud ligi 60 000 eurot, mis on igakuiselt taotluse esitanud väikepiimatootjate vahel ära jagatud. Igakuine toetuse summa on varieerunud 80 kuni 120 euro vahel, mis võib mõnel väiketalunikul näiteks pool elektriarvest ära maksta. 

Kui alguses oli toetuse saajaid 40 ringis, siis tänaseks küünib see arv 71-ni. «Neid on üle Eesti igalt poolt, ei oskagi täpselt öelda, kus neid rohkem on,» tähendas Nurm. Suurem osa toetuse saajaid on olnud kümmet kuni 30 piimalehma pidavad väiketalunikud.

-Algselt Põhja-Rootsi poodnike initsiatiiv

«Rimi emafirma ICA alustas tõepoolest sarnase projekti juba varem Rootsis,» kinnitas ka Rimi Eesti pressiesindaja Katrin Bats. Tema sõnul tuli seal esialgne initsiatiiv Põhja-Rootsi poeomanikelt, kellel oli kohalike farmeritega nendest muredest - sh madalast piimahinnast - palju juttu ning nende vestluste kaudu sündiski idee, kuidas võimaldada klientidel otse poes farmereid toetada.

Bats ütles, et Rootsis on see koostöö toimunud selliselt juba mitmeid aastaid. «Sealsed piimamüügilt kogunenud toetussummad on mõistagi märksa suuremad: riik on suurem, poode rohkem ja ICA ise ka paremal järjel kui meie siin noores ja väikeses Eestis,» kirjeldas Rimi Eesti esindaja. Ta lisas, et tänaseks on selge, et vähemalt aasta lõpuni on nad valmis teistes kallima kilepiimahinnaga jätkama.

Kuigi Rimi aktsiooni tulemus ei ole teiste jaekettide hinnale mõju avaldanud, ütleb talupidate liidu esindaja Kaul Nurm, et selle varsti aasta aega kestnud eksperimendi tulemusel võivad üht nad küll kinnitada - nimelt, et Eesti tarbija on nõus kilepiima eest rohkem maksma. «Kui ta ei oleks olnud nõus rohkem maksma, siis need kunded oleks kolinud ju teise ketti üle, aga Rimi on oma tarbijaskonna säilitanud,» rääkis Nurm. 

 «Me lootsime, et kui üks turu osapool läheb oma piimahinnaga sellelt kõige madalamalt tasemelt liigub ülespoole, siis teised ketid tulevad järgi - ei pea seal 35 sendi peal istuma, võib ka tulla 40 sendi peale,» rääkis Nurm. Ainuke, kes on midagi analoogset teinud, on Coop Eesti oma Ausa Piimaga, kuid selle puhul ei ole tegemist kilepiimaga. 

-Odav piimahind kui turunduse tööriist

Nurm lisas, et ettekääne, mida suurem osa jaekette odava kilepiima hinna kaitseks välja toovad - et turul on tihe rebimine ja konkurents - ei vasta nende eksperimendi tulemusi vaadates tõele. «Seda üksnes kasutatakse ära klientide poodi meelitamiseks, reaalse piimaturu konkurentsiga minu hinnangul ei ole tegemist,» nentis Nurm.

Ta lisas, et talunikud taunivad seda. «Kui tarbija käest ei lähe piisavalt raha turuahelasse liikvele, siis ei saa ka talupidajani jõuda vajalikul hulgal raha, mis tema tootmiskulud katab,» selgitas talunike esindaja. Täna maksavad piimatootjad kolmandiku tootmiskuludest oma taskust kinni ja toodavad sellega igapäevaselt kahjumit.

Tagasi üles