Kui liita kokku suuremad viimase aja hinnatõusud, siis Tallinna näitel tabavad need konkurentsitult enim tavalises keskküttega ja natuke juba aegu näinud paneelmajas elavat inimest.
Hinnatõus tabab jõhkraimalt keskkütte kasutajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.ee mitme tegeliku majapidamise kuuarvete põhjal tehtud analüüs näitas, et tüüpiline Õismäel 3-toalises korteris elav 4-liikmeline pere võib arvestada tuleva aasta märtsis ligi 730 krooni suurema kuuarvega kui aasta varem.
See teeb aastaseks summaarseks hinnatõusuks 35 protsenti - senise 2057-kroonise arve asemel tuleb valmis olla 2786 krooni maksmiseks.
Pehme talv päästis
Lisaks tasub meenutada, et möödunud talv oli eelnenutega võrreldes üsna pehme. See tähendab, et normaalse talve juures võivad kulud veelgi tõusta, sest arvutus lähtub sellest, et pere kulutab kuus sama palju kui aasta varem.
Suurim raharöövel on ka uuel aastal küttehind, mis kerkib eelkõige gaasihinna tõusu toel. Senise 1116 krooni asemel tuleb vaatlusalusel perel tarbimismahu samaks jäämisel loovutada 1754 krooni.
Aastaga tõusis nimelt Tallinna Kütte pakutav küttehind 57 protsenti - kõigepealt tänavu aprillis ja teist korda täna, 4. oktoobril.
Samas tempos on kasvanud ka vee soojendamise tasu. See arvutatakse reeglina soojendatud vee kuupmeetrite, kindla koefitsiendi ja küttehinna korrutisena ning kuna kaks esimest tegurit ei muutu, määrab kasvutempo just küttehind.
Küte röövib enim
Siiski jääb kütte kõrval muude komponentide, näiteks sama veesoojendamise, mõju väikeseks, sest küte üksi moodustab 2800 krooni kanti küündivast arvest ligi kaks kolmandikku.
Vesi kallineb 12,8 protsenti, nõudes pere eelarvest varasemale lisaks 22 krooni. Elekter kallineb 2008. aasta algusega võrreldes kokku ligi kümnendiku, nõudes senise 156 asemel 172 krooni.
Lihtsuse mõttes on antud näites arvestatud, et ülejäänud komponentide (tehnohooldus, prügivedu, remondifond jne) hind aastaga ei muutu. Kui aga needki peaks (näiteks inflatsiooni mõjul) tõusma, käriseks kahe märtsikuu arvete vahe veelgi suuremaks.
Postimees.ee kõrvutas antud näitega ka üht elektrikütet, üht puukütet ja üht gaasikütet kasutavat Tallinna majapidamist ning nende hinnatõusud jäid vahemikku 11-23 protsenti. Nende kohta saab lugeda aga juba meie järgmistest samateemalistest artiklitest.