Kange alkoholi müük Eesti piirialadel on kahanenud poole väiksemaks

Eesti-Läti piiril asuva kaupluse Alko1000 külastaja kaupa autosse panemas.

FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Alkoholi piirikaubanduse järsk tõus, on viinud ettevõtted olukorda, kus müügimahud on hakanud suurel kiirusel vähenema.

Kaupmeeste liidu hinnangul näitab praegune müügidünaamika alkoholimüügi tugevat langust kõikides Eesti piirkondades. Liidu müügiinfo- ja statistika kohaselt on mullusega võrreldes käesoleva aasta esimese kaheksa kuu jooksul langenud Eestis nii kange kui lahja alkoholi müügimaht.

Kaupmeeste liidu tegevjuhi Riin Savi sõnul on müügimahtude kõige suurem langus toimunud Valga-, Võru- ja Põlvamaal ning on pidevalt süvenenud. «Seda kinnitab asjaolu, et kui aasta alguses oli kange alkoholi müügimahu langus 20-25 protsenti, siis praegu hindab kaupmeeste liit kangema alkoholi müügimahu languseks enam kui 50 protsenti ning see on väga suuremahuline langus,» selgitas Savi.

Samas nendib tegevjuht, et tegemist ei ole ainult lõuna-eesti probleemiga, mida toetavad ka augustis läbi viidud uuringu tulemused Eesti-Läti piirikaubanduse ulatusest. Savi kinnitusel sai tugev müügimahu langus alguse aprillis, mis langeb kokku piiriäärse alkoholikaubanduse hoogustumisega.

Kolmapäeval avalikustatud uuringu tulemustest selgub, et pea veerand Eesti elanikest on just Läti piiripoodides oma alkoholivarusid täiendamas käinud. Uuringu viis läbi kaupmeeste- ja tootjateorganisatsioonide poolt tellitud Norstat Eesti AS, milles uuriti tuhande Eesti inimese käest Läti alkoholipoodide külastatavust.

Alkoholitootjate hinnangul jätkab senise poliitika jätkumise juures piirikaubandus süvenemist, ning leiab, et olukorraga tuleb kiiremas korras midagi ette võtta.

«Maksulaekumine kahaneb 2016. aastal kõigilt alkoholiliikidelt ja hakkab alates 2017. aastast järsult süvenema. Eestis tarbitavast kangest alkoholist ostetakse Lätist 2017. aasta lõpuks kuni 30 protsenti, õlleostudest ligi 13 protsenti. Kui Soome turistid harjuvad Eesti asemel Lätis ostureisidel käima, siis on selle mõjud kogu turiste teenindavale sektorile enneolematult rasked,» rääkis Eesti Õlleliidu tegevjuht Peeter Võrk.

Ühe ettepanekuna pakuvad tootjad 2017. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiisi tõusu ära jätmist.

Praeguse rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt langevad kange alkoholi kogused aasta lõpuks 10,6 protsenti, millest 6,5 protsenti tuleneb piirikaubandusest.

Alkoholitootjate ja maaletoojate liit nõustub rahandusministeeriumi prognoosidega. «Prognoos on pädev juhul, kui tulevad etteostud,» selgitas liidu tegevjuht Nele Peil piirikaubanduse uuringu tutvustamisel.

Tänavu kaheksa kuuga on alkoholiaktsiisi laekumine kasvanud ligi 15 protsenti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Seevastu augustis langes see 12,7 protsenti 17,3 miljonile eurole.

2016. aasta 15-protsendiline alkoholiaktsiisi tõus tõi kaasa alkoholi piirikaubanduse hoogustumise Eesti-Läti piiril. Alkoholi piirikaubanduse põhimüük keskendub spetsialiseeritud alkoholipoodidesse Valkas, Ruhjas ja Ainažis (Iklas).

Tagasi üles