Uus trend: Euroopa suurettevõtetele makstakse laenamise eest peale

Henkeli tootevalikus on ka Bref.

FOTO: AFP / Scanpix

Saksamaa jaekaupade tootja Henkel ning Prantsusmaa ravimiettevõte Sanofi müüsid teisipäeval -0,05 protsendise intressiga võlakirju, kirjutab Wall Street Journal.

Negatiivse intressiga võlakirjade ostmine tähendab investori jaoks seda, et lunastustähtaja möödumisel saadakse ettevõttelt tagasi vähem raha kui alguses võlakirjade eest maksti. Sisuliselt tähendab see, et investorid maksavad ettevõttele raha laenamise eest peale.

Käesoleval aastal on juba mitu euroala riiki emiteerinud negatiivse intressiga võlakirju. Ettevõtete seas on tegu aga üliharuldase nähtusega.

Kurioosse nähtuse taga on Euroopa keskpanga otsus laiendada oma võlakirjade ostuprogrammi riigivõlakirjadelt ka ettevõtete võlakirjadele. Sellega suurendati nõudlust võlakirjade järgi ning suruti jõuga intressid maha. Kuigi võlakirjade hinna kujunemine on loogiliselt selgitatav, on mõnedel investoritel keeruline mõista, kuidas selline asi saab üldse toimuda.

«Me üritame sellest kuidagi aru saada,» kommenteeris investeerimisfirma PGIM Fixed Income Euroopa ettevõtete võlakirjade osakonna juht Edward Farley Wall Street Journalile.

«See tundub ikkagi üsna veider: paluda ettevõttel sinu raha vastu võtta ning saada kahe või kolme aasta pärast vähem raha tagasi,» ütles ta.

Kuigi esmapilgul võib tunduda võlakirjade ostmine hinnaga, millega on kahjum garanteeritud, ebaloomulik, pole investoritel suurt valikut. Riikide võlakirjade intressid on vajumas üha sügavamale miinusesse ning raha tegevuseta hoidmine on samuti kulukas. Mõned investorid võivad panustada sellele, et keskpanga võlakirjaostud võivad hindu veelgi kergitada, mis aitaks neil müüa võlakirju enne nende lunastustähtaega kasumiga edasi. Teised võivad olla sunnitud investeerima mõnda teist tüüpi võlakirjadesse.

Saksamaa Henkel, mis toodab näiteks ka Persili pesupulbrit ning Brefi tualetivärskendajat, müüs teisipäeval 500 miljoni euro väärtuses kaheaastasi võlakirju. Sanofi võlakirjamüük ulatus miljardi euroni, lunastamistähtajaks on 2020. aasta jaanuarikuu. Mõlema tehingu intressiks oli -0,05 protsenti ning tegu oli mõlemal puhul osaga suuremast võlakirjamüügist, kus olid esindatud ka madala positiivse intressiga võlakirjad.

«Ajal mil intressimäärad on rekordiliselt madalad, otsustasime me olla oportunistlikud,» ütles Sanofi kõneisik Wall Street Journalile. Henkel kommentaare ei jaganud.

Ettevõtete võlakirjade intressid on viimastel kuudel kõvasti kukkunud, kuna investorid on võitluses kasumite pärast hindu üles surunud. 5. septembri seisuga olid umbes 706 miljardi euro väärtuses eurotsooni investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjadest kauplemisel negatiivse intressiga. Kauplemisplatvormi Tradeweb andmetel moodustab see kogu turust juba 30 protsenti, veel jaanuaris oli vastav näitaja vaid 5 protsenti.

Negatiivse intressiga võlakirjaemissioonid on Euroopa ettevõtete seas siiani üliharv nähtus, see tähendab, et võlakirjade intressid on langenud miinusesse pea eranditult vaid järelturul kauplemise käigus.

Lisaks Henkelile ja Sanofile on investoritele negatiivse intressiga võlakirju pakkunud seni veel vaid Briti naftafirma BP, Saksamaa autotootja BMW ning Saksamaa riiklik raudteefirma Deutsche AG.

Euroopa keskpank käivitas ettevõtete võlakirjade ostmise programmi juuni alguses ning teiseks septembriks oli soetatud juba 20 miljardi euro väärtuses võlakirju. Suurem osa ostudest viidi läbi järelturul, kus investorid müüvad ja ostavad juba emiteeritud võlakirju. Keskpank peaks neljapäevasel kohtumisel arutama, kas pikendada oma praegust võlakirjade ostuprogrammi.

Euroopa keskpanga sekkumine on aidanud kaasa võlakirjade emissioonide sagenemisele. Käesoleva aasta augustikuu oli eurodes nomineeritud investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjade emissioonide arvult rekordiline.

Keskpangad on üle maailma hakanud viimastel aastatel kasutusele võtma agressiivseid meetmeid, et anda nõrgale majanduskasvule hoogu sisse. Mitmed, kaasa arvatud Euroopa keskpank on kehtestanud negatiivsed intressid ning ostnud intressimäärade langetamise eesmärgil kokku riikide võlakirju. Lisaks on Euroopa keskpank hakanud soetama ka ettevõtete võlakirju, seda eeskuju hakkab veel sel kuul järgima ka Inglise pank.

Seni pole kindel, kas selline lähenemine ka reaalselt tulemusi toob. Euroopa keskpanga president Mario Draghi väitis juulis, et ettevõtete ja majapidamiste laenunõudlus teises kvartalis selgelt kasvas, kuna keskpanga poliitika on parandanud laenutingimusi. Samas väidavad analüütikud, et hoolimata raha laenamisest hoiavad suur osa ettevõtetest seda lihtsalt kontol või kasutavad seda varem võetud kallimate laenude refinantseerimiseks.

Paljud ettevõtted ei soovi kulutada täpselt samal põhjusel, miks keskpangad on agressiivselt laenamist stimuleerinud: majanduslikud väljavaated tunduvad kasinad.

«Ettevõtted vajavad mõjuvaid argumente, et oma ärisid läbi investeerimise või ülesostmise laiendada, selleks on vaja positiivset majanduslikku väljavaadet ning madalaid riske lähitulevikuks,» ütles Barclays PLC analüütik Zoso Davies Wall Street Journalile.

Tagasi üles
Back