Portugali kell tiksub

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell.
Kell. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Nädal tagasi upitati Portugali laenuvõtmise intressid üle 7 protsendi piiri, mida peetakse üle jõu käivaks. Finantsturud kartsid, et Kreeka-Iiri stsenaarium käivitub kohe. Hetkel on hirm möödas.

Eile langesid Portugali võlakirjade intressid tagasi, korraks isegi kolme nädala rekordmadalusse – 6,76 protsendi peale. Ja seda mitte Euroopa Keskpanga sekkumise tõttu, sest see asutus on euroala võlakirjade ostud peatanud.

Pigem tuleks tänada edukat lühiajaliste võlakirjade oksjonit, millele lisandub optimistlik ootus, et Euroopa liidrid on võlakriisi jäämägede vahel läbipääsu avastamas.

Samas on laenuvõtmine Portugali jaoks ikkagi ebamugavalt kallis ning lähinädalatel peaks Portugali saatus põhimõtteliselt selguma.

Esiteks saavad reedel kokku Euroopa Liidu liidrid ja arutavad 440 miljardi eurose päästepaketi kõpitsemise võimalust – tingimuseks karmid kasinusmeetmed ja range seire, millele võlgade all lookas liikmed alistuma peavad.

Finantsturud eeldavad, et kui märtsi lõpus järgmine tippkohtumine tuleb, siis lüüakse käed.

Varsti pärast seda tuleb Portugalil refinantseerida 9,5 miljardi euro suurune võlg ning seda kahes jaos, aprillis ja juunis.

Seega sõltub väga palju poliitikute osavusest investorite veenmisel, et neil on toimiv lahendus olemas.

«Käes on eurokriisi otsustav hetk ning Portugal on rindejoonel. Paari nädala pärast on meil selge, kas Lissabon peab abi vastu võtma või mitte,» ütles üks juhtiv investor.

Portugal ise punnib päästepaketile kogu jõust vastu.

Sel nädalal ütlesid sealsed analüütikud, pankurid ja ettevõtjad kui üks mees, et välisabi pole vaja.

Kinnistumas on ka üksmeelne hoiak, et päästepakett oleks kõige hullem variant üldse, kuna lükkaks edasi kasvu, mida riik aga võlaga rinda pistmiseks hädasti vajaks.

Analüütikud osutavad Kreekale, mis üritab parasjagu oma päästelaenude intresse alla kaubelda, ning näevad selles hoiatavat näidet, kui paha oleks eraldiseisev päästepakett.

«Euroopa teeb tõsise vea, kui üritab kriisi üksikjuhtumite haaval lahendada,» ütles majandusteadlane ja Portugali pangamaksete firma SIBSi tegevdirektor Vítor Bento. «Meil on vaja süsteemset lahendust, mis kataks kogu perifeeria.»

Rahandusministeeriumi riigisekretäri Carlos Costa Pina sõnutsi «Ei ole hetkel päris selge, kas Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism aitaks valitsuse laenuvõtmise kulusid langetada.»

Pankurid kardavad samuti, et abipakett annaks hoobi majanduskasvule, muutes ettevõtluslaenud kallimaks ning pitsitades majapidamiste sissetulekuid veelgi.

Juhtiva panga Banco Espírito Santo peaanalüütik Ricardo Salgado ütles esmaspäeval, et Kreeka ja Iirimaa näite varal võib väita, et päästepakett toob kaasa pangahoiuste taseme languse ning kapitali väljavoolu riigist.

Portugali keskpanga juhatuse liige Teodora Cardoso ütles samal ajal reporteritele, et Kreeka päästeprogramm ei toimi ega ole jätkusuutlik.

Peaminister José Sócrates ei väsi kinnitamast, et riik saab laenude teenindamise raha turgudelt kätte. Kogu Portugal tema veendumust küll ei jaga, kuid valitsus on siiski väga seda meelt, et eelarve kärpimine kulgeb edukalt ning aja jooksul kasvatakse probleemidest välja.

Finantsturud ei tea täpselt, mida arvata.

Paljud strateegid on veendunud, et kuna Portugali majandus tänavu langeb, laenuintressid on euroajastu rekordkõrgustes ning teises kvartalis seisab ees suurem refinantseerimine, ei ole abi palumisest pääsu.

Üks kogenud strateeg ütles: «Portugali majandus on konkurentsivõimetu ja stagneerunud. Ning neil läheb eelolevatel kuudel raskeks 10 miljardit eurot uut laenuraha leida. Kuidas nad küll ilma abita hakkama saaksid, seda mina ei mõista.»

Goldman Sachsi vanemstrateeg Francesco Garzarelli ütles: «Portugal vajab abiraha, kuna neil on maksed tasakaalust väljas. Abipakett tuleb kohe kindlasti.»

On ka neid, kes nii pessimistlikud pole.

Üks investor ütles: «Ma arvasin, et Portugal vajab abi, aga enam ma nii kindel ei ole. Seda ma usun küll, et ees on kaks karmi kuud. Aga võib-olla päästab Portugali see, et turumeeleolud paranevad, kuna Euroopa hakkab vist aru saama, et reformidest ei saa üle ega ümbert.»

Citigroupi vanemanalüütik Jürgen Michels ütleb: «Võib-olla piisab Portugalile usaldusväärsest poliitiliste reformide paketist. Võib-olla pääsevad nad abipaketist ja kahlavad kuidagi sellest mudast läbi.» Samas hoiatas ta, et võib-olla paneb turg liiga palju lootust poliitikute peale, sest nood on ka varem pettumusi valmistanud.

Eeldusel, et tippkohtumised kulgevad nagu kord ja kohus, on strateegid ja investorid laias laastus nõus, et kriis saadakse vist kontrolli alla, kas siis Portugali paketiga või ilma.

Hispaaniat ja Itaaliat peetakse majanduslikult tugevamaks ning nemad peaksid turu kõikumistega toime tulema.

Küll aga hoiatab üks juhtiv analüütik: «Ma olen üha enam ja enam veendunud, et kui päästemehhanismile väge juurde antakse, siis see kriis Hispaaniasse ei jõua. Kui ELi tippkohtumised lõpevad aga tulutult, siis nakkus levib.»

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles