Valitsus peab eelarvekõnelustel arvestama ootamatute kuludega
Vaata ka, millistel riigisektori töötajatel on järgmisel aastal lootust palgatõusule

Rahandusminister Sven Sesteril tuleb eelarvearutelude käigus leida koos teiste valitsuseliikmetega lahendus ka järgmise aasta ootamatudele kuludele.

FOTO: Margus Ansu

Neljapäeval toimunud valitsuse istungil tehti ots lahti järgmise aasta eelarvearuteludega, mille sisu on rahandusminister Sven Sesteri sõnul juba suuremalt jaolt kevadel paika pandud, küll on juurde tulnud kulud ettepoole toodud Euroopa Liidu eesistumisele ja Suurbritannia juhitud liitlaste pataljonile, mis Eestisse saadetakse.

«Kevadega võrreldes on tulnud mõistagi juurde ka uut teadmist järgmise aasta rahastamisvajaduste kohta, nagu ülejärgmisest aastast järgmisse aastasse nihkunud Euroopa Liidu eesistumine ja asjaolu, et järgmisel aastal tuleb meile Suurbritannia juhitud liitlaste pataljon,» rääkis rahandusminister Sven Sester, kommenteerides eile aset leidnud valitsuse istungit, kus üheks arutelupunktiks oli ka järgmise aasta eelarve.

Ministri sõnul pingestavad kindlasti nendele kuludele katteallikate otsimine järgmise aasta eelarve kõnelusi, kuna need vajadused tuleb seada nüüd kõrvuti tulude prognoosi võimalustega. Riigieelarve tulude täpsem vaade selgub kahe nädala pärast, kui rahandusministeerium lööb lukku oma majandusprognoosi. «See määrab täiendavalt ka meie eelarve fiskaalse mänguruumi – saame tegutseda selle rahaga, mis meil on,» sõnas Sester.

Küll kinnitas minister, et olulisemad vaidlused järgmise aasta riigieelarve üle on valitsus ära pidanud juba kevadel riigi eelarvestrateegiat ette valmistades, kui tehti suuremad otsused ära. Juba kevadise otsustega kiitis valitsus heaks täiendavat rahastust ligikaudu 100 miljoni euro mahus, keskendudes koalitsioonileppes määratud valitsuse prioriteetidele – majanduskasvule, perede majandusliku kindlustunde kasvatamisele ja Eesti riigi julgeolekule.

«Otsustasime, et palgafondi kasv nähakse eelarves järgmiseks aastaks ette õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning siseturvalisuse töötajatele, nagu politseinikud, päästjad ja tolliametnikud,» lisas rahandusminister riigisektori töötajate palgakokkulepete osas. Ühtlasi tahab valitsus jätta majanduskasvu nimel rohkem raha majandusse. «Madalamad tööjõumaksud ning tulumaksutagastus jätavad järgmisel aastal majandusse huvitaval kombel samuti ligi 100 miljonit eurot rohkem raha,» märkis Sester.

Muude uuel aastal jõustuvate olulisemate muudatuste seas on näiteks maksuvaba tulu kasv seniselt 170 eurolt 205 eurole kuus, sotsiaalmaksu määra langetamine 33 protsendilt 32,5 protsendile ning kolme kuni kuut last kasvatatate perede lasterikka toetuse suuruse tõstmine 1. juulist 200 euroni kuus ja seitsme ning enama lapsega peredele 370 euroni kuus.

«Sügisese arutelu käigus otsustame, milliseid ühekordseid kulusid saame teha lisaks kevadel kokku lepitud pikematele kulu- ja investeerimisplaanidele,» rääkis rahandusminister. Ka peab valitsus eelarvearuteludes leidma ühise keele nii riigi personalipoliitika osas, mis puudutab avalikku teenistust ja riigieelarve kaudu makstavaid palku, kui ka riigi kinnisvarapoliitika ja riiki laiemalt puudutavate suuremate infotehnoloogiaprojektide osas.

Kevadel pani valitsus paika ka plaani, mille järgi järgmise aasta eelarve peaks olema ülejäägis 0,2 protsendiga SKP-st. «Meie ühine eesmärk on hoida valitsussektori eelarve struktuurselt tasakaalus või ülejäägis,» toonitas Sester.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles