SEB nädalakommentaar: olukord tööturul jääb kitsaks järgmiseks paariks aastaks

Aastateks 2017 ja 2018 ennustab analüütik töötuse määrana vastavalt 7,2 ja 7,8 protsenti.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Olukorras, kus poliitilised tõmbetuuled mõjutavad majandust aina vähem, võib Eesti oodata ekspordipartnerite olukorra paranemist ja ka majanduskasvau kiirenemist, räägib SEB nädalakommentaaris majandusanalüütik Mihkel Nestor, tõdedes samas, et siinne majanduskasv ei ole jätkuvalt analüütikute ootusi täitnud.

2016. aasta esimesel poolel on olulised majandusdebatid olnud paljuski seotud poliitika ja selle etteaimamatusega. Kuigi Suurbritannia referendumile eelnenud arvamusküsitlused näitasid kummalegi poolele pea võrdset toetajate arvu, usuti siiski, et mõeldamatu ei saa juhtuda. Sarnaselt oli vähe neid, kes võtsid tõsiselt Donald Trumpi kandideerimist USA presidendivalimistel. 

Nüüdseks oleme olnud aga tunnistajaks suurriigi otsusele lahkuda Euroopa Liidust ja ohtlike ideid eviva mehe tõusule üheks kahest pretendendist Ameerika Ühendriikide presidendi ametikohale. Mõlema sündmuse potentsiaalsed majanduslikud tagajärjed on suured ja ka kohati sarnased: kaubandus­sõjad, tööjõu kättesaadavuse vähenemine, majandusosaliste usalduse kadumine jpm. 

Samas on finantsturud, mis tagajärgi reaalmajandusele võiksid ette ennustada, käitunud ootamatult rahu­meelselt. Mõned selgitavad vastuolu sellega, et analüütikud hindavad poliitiliste šokkide mõju majandusele üle ja nii Brexit’ile kui Trumpi saamisele presidendiks, järgneks business as usual. 

Kuigi ka selles võib peituda tõetera, väljendub turgude käitumises ka viimastel aastatel õpitu, mille kohaselt tähendavad halvad uudised, et oodata on majanduse täiendavat stimuleerimist keskpankade ja valitsuste poolt. Vaadates samas intressimäärasid, milleni on jõutud Euroopas, tundub aina kahtlasem, kuivõrd täna keskpankade käsutuses olevate meetmetega inflatsiooni kiirendada ja edasisi negatiivseid šokke pehmendada on võimalik.

-Ekspordipartnerite olukord paranemas

Eesti kui äärmiselt ekspordikeskse majanduse vaatevinklist on kõige esmasem, milline on meie peamiste kaubanduspartnerite väljavaade. Eesti väliskaubandusstatistikat mõjutab suur transiitkaubanduse osakaal. Seda arvesse võttes on tähtsuse järjekorras Eesti kõige olulisemateks kaubanduspartneriteks Rootsi, Soome, Saksamaa, Läti ja Norra, kuid laiemalt terve Euroopa Liit, kuhu liigub ligemale 80 protsenti Eestis toodetud kaupade ekspordist.

Selles valguses on Eesti ekspordi väljavaadetest rääkides põhjust mõõdukaks optimismiks. Eesti peamise ekspordipartneri Rootsi majandus kasvab sellel aastal prognoosi kohaselt koguni 3,7 protsenti, aeglustudes 2017. aastal 2,8 protsenti ja 2018. aastal 2,3 protsendini, mis on niivõrd rikka riigi kohta siiski hea kasvutempo.

Rootsi selleaastase enneolematu majanduskasvu põhjuseks, on vajadus toime tulla suure hulga põgenikega, kelle saabumine on sundinud riiki järsult kulutusi tõstma. Samas kasvaks Rootsi majandus kiiresti ka põgenike kriisita: tööturu seis on hea, sisetarbimine tugev ja nõudlus uute eluasemete järele kõrge. Sisetarbimise, sh kinnisvarasektori, kasv on eriti hea uudis just Eesti jaoks, sest elektroonikakaupade kõrval moodustavad põhiosa Eesti ekspordist Rootsi puit, valmismajad, mööbel ja kodutekstiil – kaubagrupid, mida vajatakse just aktiivse kinnisvaraturu tingimustes.

Kuigi Rootsi hõivas koha Eesti peamise ekspordipartnerina Soome ees juba aastate eest, on ekspordi hajutatust silmas pidades Soome Eesti ettevõtjate jaoks endiselt tähtsam sihtriik. Ka põhjanaabrite juurest tulevad uudised on varasemast positiivsemad. Soome majandus on pärast pikalt kestnud langusperioodi kasvanud juba kaks järjestikust kvartalit. 

Tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel tõusnud tasemeni, kus see viimati oli 2011. aastal. Eelmise aasta keskpaigas tipu saavutanud töötuse määr on aegamööda kahanemas. Esimest korda pärast aastaid on kolm kuud järjest suurenenud ka tööstustoodang. Soome tuleviku osas lisab kindlust valitsuse ja ametiühingute vahel sõlmitud pakt konkurentsivõime tõstmiseks. Sellegipoolest jääb Soome taastumine aeglaseks – prognoosi kohaselt saavutab majanduskasv 1,2 protsenti taseme 2018. aastaks.

Kõige stabiilsemat kasvu on oodata lähiaastateks Saksamaale. SEB prognoosi kohaselt kasvab Saksamaa majandus sel aastal 1,7 ja järgmisel kahel 1,6 protsenti. Võrreldes varasemaga toetab kasvu enam suurenev sisetarbimine. Hoolimata kitsastest oludest tööturul on Saksamaa palgakasv püsinud seni äärmiselt mõõdukas, kuid peaks järgmisel aastal jõudma 3 protsendini. Sisetarbimise kasvust on taas võita Eesti eksportööridel, kes Saksmaale mööblit ja valmismajasid müüvad. Pea sama kiiret kasvutempot – 1,7 protsenti – prognoosime lähiaastate keskmisena kogu eurotsoonile.

-Teise kvartali tulemused iseäranis nõrgad

Eesti majanduskasv on sellel aastal jäänud taas alla analüütikute ootustele. Eriti puudutab see aasta teist kvartalit, mil SKP suurenes vaid 0,6 protsenti. Selle aasta alguses kiirenenud ettevõtete laenamisaktiivsus ja kapitalikaupade import viitasid pikalt vähenenud kapitaliinvesteeringute taastumisele, kuid senine statistika seda ei kinnita. 

Oleme ootust selleaastasele majanduskasvule korrigeerinud 2 protsendilt 1,7 protsendini, kuid nõrka poolaastat arvesse võttes on tegemist optimistliku hinnanguga. Märgid investeeringute kasvule pöördumisest ei saa jääda nö õhku rippuma, samuti on paremini hakanud minema Eesti eksportival tööstusel ja tõusnud ka ehitussektori kindlustunne.

Järgnevatel aastatel prognoosi kohaselt majanduskasv mõõdukalt kiireneb: 2017. aastal 2,4 protsenti ja 2018. aastal kolme protsendi võrra. Jõukamale Euroopale nähtavas tulevikus järele jõudmiseks, vajaksime loomulikult kiiremat kasvutempot. Samas ei ole tänases globaalselt aeglases majanduskeskkonnas näha neid võimalusi, mis Eestil oluliselt kiiremini lubaksid kasvada. 

SKP suurenemist toetab lähiaastatel jätkuvalt hea sisetarbimise kasv, mis põhineb tugeval tööturul ja endisest vaid veidi mõõdukamal palgatõusul. Oodata on ka nende komponentide taastumist, millest seni puudust on tuntud: eksport ja kapitaliinvesteeringud. Ekspordikasvu põhjustab parem majanduskonjunktuur Eesti oluliste kaubanduspartnerite juures. 

Lisaks toetab seda ka ekspordi struktuur, mis sobitub hästi sihtriikide nõudlusega. Paremad olud mõjutavad ettevõtteid senisest rohkem ka investeerima. Kapitalikulude tõusus on suur osa täita ka avalikul sektoril, kes uue Euroopa Liidu tõukefondide perioodi avanemise tõttu varasemast enam ehitab.

Olud tööturul jäävad kitsaks terve prognoosiperioodi vältel. Kuigi ettevõtted on otsimas efektiivsust ja püüavad hakkama saada varasemast väiksema hulga tööjõuga, tähendab majanduskasvu kiirenemine summaarselt siiski vajadust töökäsi juurde leida. Käimasoleva töövõimereformi mõju tööjõu pakkumise suurendamiseks on selgelt positiivne, kuid selle täpset kvantitatiivset mõju tööturunäitajatele on sisuliselt võimatu hinnata. 

Tööjõu-uuringu põhjal arvutatavale töötuse määrale jääb reformi mõju meie hinnangul esialgu pigem oodatust väiksemaks, mistõttu peaks töötus piirduma 2017. aastal 7,2 ja 2018. aastal 7,8 protsendiga.

Tagasi üles