Hiinlastel on nüüd rohkem raha kulutamiseks, kuid vähem aega söögi tegemiseks: täiuslik retsept kiirtoidu levikuks.
Kiirtoiduketid võitlevad Hiina «kõhuosa» pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba peavadki Lääne ja Aasia kiirtoiduketid omavahel kõva lahingut, et väljas söömas käivaid hiinlasi üksteiselt üle lüüa.
Hiina linnades aitavad kiirtoidu levikule kaasa kõrged kinnisvarahinnad, pikad ja kurnavad tööpäevad, edasilükatud abiellumised ja väiksemad perekonnad.
Hiina toitlustussektor on juba alates 2003. aastast kahekohaliste protsentide kaupa kasvanud, kuid on kohaliku konsultatsioonifirma AlixPartnersi andmetel ikkagi vaid pool USA turust.
Hinnanguliselt oli Hiina toitlustustööstus 2009. aastal 2000 miljardit jüaani ehk 393 miljardit dollarit, aastaks 2014 peaks ta prognooside kohaselt kasvama 3000 miljardi jüaani peale.
Rahvusvahelised kiirtoiduketid nagu Kentucky Fried Chicken ja McDonald's jõudsid kohale varakult ning domineerivad nüüd turgu oma «läänelike» menüüdega.
Yum Brands, USA keti KFC omanik, avab Hiinas iga päev rohkem kui ühe uue restorani. Ning firma usub, et teenis mullu esmakordselt Hiinas rohkem ärikasumit kui USAs.
Yum loodab saada endale peatselt terve kolmandiku turuosast, kuid rivaal McDonald's investeerib agressiivselt ja üritab järele võtta. «Mäkil» läks kaks aastakümmet aega, et Hiinas 1000 restoranini jõuda, kuid 2000 taseme tahavad nad vaid nelja aastaga saavutada.
McDonald's toob Hiinas toidu isegi koju kohale, kui vaja. Ja nüüd, kus Hiina hoopleb maailma suurima autoturuga, plaanitakse pooled mandri-Hiina restoranidest ka McDrive’idega varustada.
Samas ei piirdu lahing Hiina «kõhuosa» pärast vaid praetud kanade ja Big Macidega. Kuna sisse voolab järjest enam riski- ja erakapitali, kasvab ka Aasia kiirtoidukettide konkurentsivõime.
«Globaalsed brändid on silmitsi agressiivsete ja raevukate kohalike kettidega, mis oskavad end turundada ning on saanud kokku piisavalt raha, et üle maa levima hakata,» ütles China Market Researchi analüütik Shaun Rein Shanghaist.
Näiteks investeeris erafond Actis 2008. aastal globaalse finantskriisi haripunktis 50 miljonit dollarit Hiina fondüüketti nimega Xiabu Xiabu. Fondi töö juht Hiinas Lim Meng Ann ütleb, et «kui hiinlane saab valida, siis hiinlane valib Hiina toidu».
Ta lisab, et Xiabu kasumid on kasvanud «kõvasti üle 50 protsendi aastas».
Keegi ei väida, et hiinlased niipea burgeritest ja friikartulitest lahti ütleksid, KFC «kohalikumatest» pakkumistest rääkimata – sest nemad pakuvad hommikusöögiks isegi segu, mis on tuntud kui 1000-aastaste munade ja sealihaga riisipuder. See viimane on nii popp, et on sageli otsas juba kella 8ks hommikul.
Kuid lõunastajad, kes Shanghai «lõunasöögibussiga» (mis kesklinna finantsinimesi tasuta kohalikku kiirtoidukeskusse toimetab) ei jätnud kahtluse varjugi: oleks ainult aega ja võimalust, valitaks igal juhul midagi aasiapärast.
25-aastane taimeõlimaakler Yan Bo ütles, et tema on McDonald'si jaoks «liiga hiinlane».
«Möödunud aastal oli mul väga kiire ja ma sõin McDonald'sis viis korda nädalas,» ütleb ta, hääles enesehaletsusnoot. «Aga ma käin seal tõesti ainult siis, kui kohe üldse aega ei ole. See on liiga ebatervislik.»
Bussi peal mainiti, et väga meeldib neile Jaapani nuudlikett Ajisen, mis pakub valikut 98 roa vahel. Populaarsed näisid olevat ka Tai karrikett Banana Leaf, Mongoolia fondüükett Little Sheep (mis osaliselt kuulub Yum Brandsile) ja Sichuani provintsist pärit kett Country Style Cooking Restaurants. Samuti Kungfu, mida kõikjal näha võib.
«Ma ei tea, kas see nüüd otseselt Lääne ja Hiina lahing on,» mõtiskleb Lim Actisest.
Üldiselt on toidukettide turuosa Hiinas väike, ütleb Christian Paul AlixPartnersist. Kuid ta ennustab, et see muutub. «Hiina tarbijatele meeldivad brändid... See pakub neile turvatunnet. Nii on see käekottidega, nii on see ka toiduga,» on ta veendunud.
Hiina kiirtoiduliidu asepresident Xia Lianyue ütles, et kuna linnades palgad tõusevad ja inimesed üha kaugemalt tööle sõidavad, on «lihtsate 50-100 jüaaniste einete» turg tugevas tõusus.
See on siis järgmine «tase» pärast kiirtoitu, mis maksab 30 jüaani. Ja just siin on oodata tõelist lahingut Hiina kõhtude pärast.
Copyright The Financial Times Limited 2011.