iDeal kampaania

Eesti on suutnud võtta eurotoetustest peaaegu maksimumi

FOTO: Toomas Huik

Lõppenud eelarveperioodil kasutasid Kesk- ja Ida-Euroopas kõige paremini Euroopa Liidu struktuurifondide raha Eesti, Leedu ja Sloveenia.

Toetuste kasutamise efektiivsust näitab eraldatud ja väljamakstud toetussummade vahe, mis oli läinud aasta lõpu seisuga kõige parem Leedul (null protsenti), Sloveenial (kaks protsenti) ja Eestil (viis protsenti) ning kõige kehvem alles 2013. aastal EL-iga liitunud Horvaatial (60 protsenti). Eestis oli lepingutega kaetud ühtekokku 100 protsenti ja välja makstud 95 protsenti ELi poolt eraldatud toetuste mahust, näitab analüüs, teatas KPMG Baltics.

«Eelmise eelarveperioodi kokkuvõttes võib öelda, et Eesti suutis võtta eurotoetusest peaaegu maksimumi. Kuid raport märgib ka, et Eesti taristusse tehtud suured investeeringud on tekitanud arutelu, millist mõju avaldab nende haldamise ja hooldamise kulu riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetele. Samuti on linnastumine Eestis endiselt probleemiks, kuigi maapiirkondade arengusse on suunatud suuri summasid. Rahastusel oli oluline osakaal kutsehariduse reorganiseerimisel ja moderniseerimisel, et tõsta selle konkurentsivõimet,» ütles KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers.

Eestis tehti eelarveperioodil 2007-2015 suuri investeeringuid taristusse, sealhulgas teedesse, vee- ja jäätmemajandusse, samuti koolidesse, haiglatesse, kogukondlikesse hoonetesse ja teadus-arendustegevuse infrastruktuuri. Lisaks paigutati raha kaasaegse tehnoloogia arendamise keskustesse ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamisse.

Eurotoetused moodustasid ligi 17 protsenti Eesti SKPst

Eurotoetused moodustasid eelarveperioodil 16,6 protsenti Eesti SKPst, mis oli veidi enam Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest (14,8 protsenti). Kõige rohkem mõjutasid toetused SKPd Ungaris (22,9 protsenti) ning kõige vähem Horvaatias (3 protsenti).

Eelarveperioodiks 2014-2020 on Eestile eraldatud 3,33 miljardit eurot varasema 3,4 miljardi euro asemel. Eelmise aasta lõpuks oli Eesti rahandusministeeriumi andmetel uuel eelarveperioodil lepingutega kaetud ligi 23 protsenti kogumahust ning välja oli makstud 2 protsenti ehk 70 miljonit eurot.

Raport märgib, et pikas perspektiivis muutub Eesti netosaajast netomaksjaks ning seetõttu on vaja eurotoetustele läheneda strateegiliselt, et nende mõju oleks püsiv. Uue eelarveperioodi keskne eesmärk on teadus- ja arendustegevuse arendamine ning koostöö edendamine ettevõtetega. Samuti investeeritakse ettevõtluse toetamisse ja märkimisväärsel hulgal toetatakse ka jätkusuutlike transpordilahenduste arendamist. 

KPMG analüüs EU Funds in Central and Eastern Europe – Progress Report 2007-2015 vaatleb Euroopa Liidu 11 uusimat liikmesriiki, kes ühinesid aastatel 2004-2013: Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. Uuring analüüsis Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF).

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles