Sissevaade tööellu: kui paljud firmad tunnevad töötajaist puudust ja kui suure palgatõusu nimel töökohta vahetatakse?

FOTO: Vida Press

Üle poole ettevõtetest tunneb töötajaist puudust 55 protsenti ning kümneprotsendise palgatõusu nimel on töökohta valmis vahetama vähesed, näitab Palgainfo Agentuuri värske uuring. 

Rohkem kui pooled (55 protsenti) uuringus osalenud organisatsioonide esindajatest märkisid, et neil on vajalikke töötajaid puudu. Rohkem on puudus spetsialistidest ja oskustöölistest. Vajaliku tööjõu tagamiseks oli möödunud aasta jooksul tõstnud põhipalkasid 52 protsenti organisatsioonidest. 45 protsenti oli võtnud tööle vajaliku ettevalmistuseta inimesi ja nad ise välja koolitanud.

Koos töötasude kasvuga on kasvanud ka töötajate lojaalsus. Kui eelmisel kevadel kavatses lähemal ajal töökohta vahetada 27 protsenti uuringus osalenud töötajatest, siis sel kevadel oli neid 18 protsenti. Kolmandik (35 protsenti) vastajatest oli viimase kuue kuu jooksul tööle kandideerinud, aprillis tööga hõivatutest oli viimase kuue kuu jooksul tööle kandideerinud 31 protsenti.

Töötajate töökoha vahetamise otsust mõjutab tavaliselt mitme teguri koosmõju – rahulolematus ja motivatsiooni vähenemine ühelt poolt ning teisalt sobivama pakkumise saamine. Kümme protsenti kõrgema töötasu pärast on töökohta valmis vahetama vähesed (16 protsenti), 30 protsenti kõrgema töötasu pärast aga peaaegu kõik töötajad.

Töötasu kõrval on tõmbeteguritena olulisemad huvitavam töö ja paremad tööalase arengu võimalused. Oma tööga on üldiselt rahul 78 protsenti uuringus osalenud töötajatest, kuus protsenti ei ole rahul. Üldine rahulolu tööga on kõrgem kutsumusega tegevusaladel, nagu näiteks haridus, kunst ja meelelahutus. Kõige rohkem on töötajad rahul töökaaslastega läbisaamisega, kõige vähem rahul lisatasude teenimise võimaluste ja põhipalgaga.

Palk kasvab jõudsalt

Keskmine netotöötasu ehk tasu, mille töötajad kätte said, oli selle aasta aprillis agentuuri uuringu andmetel 913 eurot. Mediaantöötasu (neto) ehk piir, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli 800 eurot kuus täistööajaga töötamisel. Keskmise netotöötasu kasv võrreldes aastataguse ajaga oli 4,8 protsenti, mediaantöötasu (neto) kasv oli 4,2 protsenti.

Töötajate toimetulek oma töötasuga on võrreldes eelmise aasta sügisega pisut paranenud. Kui eelmisel sügisel hindas oma toimetulekut heaks või väga heaks 14,1 protsenti vastajatest, siis sel kevadel oli neid 19,7 protsenti. Eelmisel sügisel hindas oma toimetulekut halvaks või väga halvaks kolmandik töötajatest (32,9 protsenti), sel kevadel oli kehvasti toimetulijaid 28,7 protsenti.

Kevadel uuringus osalenud töötajate ja tööotsijate keskmine netopalgaootus oli 1434 eurot, mis on kümme protsenti kõrgem kui aasta tagasi, mil see oli 1304 eurot. Palgaootuse mediaan kasvas aastaga 100 eurot ja oli 1200 eurot. Uuringus osalenud töötajatest oli netotöötasu aasta jooksul (aprill 2015–aprill 2016) tõusnud pea pooltel (44 protsenti). Töötasu oli vähenenud kuuel protsendil töötajatest, kaheksa protsenti ei saanud töötasu muutust hinnata, kuna ei töötanud eelmisel aastal samal ajal, 41 protsendil ei olnud töötasu muutunud.

Oma töötasu muutust prognoosis 19 protsenti vastajatest. Neist suurem osa prognoosis töötasu suurenemist, paar protsenti ka vähenemist. Ligi kolmandik (29 protsenti) töötajatest ei osanud töötasu muutust prognoosida ja üle poole (53 protsenti) arvas, et nende töötasu lähema kuue kuu jooksul ei muutu.

Kaks kolmandikku (65 protsenti) uuringus osalenud organisatsioonidest muutis põhipalkasid viimase kuue kuu jooksul või kavandas seda järgmise kuue kuu jooksul. 28 protsenti vastanutest ei olnud põhipalkasid muutnud ega kavandanud seda ka teha.

Organisatsioonides, kus viimase kuue kuu jooksul oli põhipalkasid muudetud, jäi muutus 3–9 protsendi piiresse, keskmine muutus oli seitse protsenti ja mediaan viis protsenti. Põhipalkade muutuseks järgmisel kuuel kuul prognoosisid organisatsioonide esindajad 4–9 protsenti, keskmine prognoositud muutus oli kuus protsenti ja mediaan viis protsenti. 

Uuring tehti mais ja selles osales 10 773 töötajat, 1829 tööotsijat ning 380 organisatsiooni esindajat. 

Tagasi üles