Kreeka aasta peale kolmandat abipaketti: keegi ei usu enam midagi

Kreeka rahandusminister Efklidis Tsakalotos

FOTO: SCANPIX

Aasta peale kolmandat, 86 miljardi euro suurust päästepaketti on olukord Kreekas kahetine. Paljud kannatavad. Ja mõned üritavad sellest midagi teha.

Kreeka on pidanud oma kolme päästepaketi nimel tegema tõsiseid kärpeid, mis on teinud tavalise kreeklase elu raskemaks. Äärmuslik vaesus Kreekas on kerknud aastal 2009 olnud 2,2 protsendi pealt 15 protsendile läinud aastal, näitas avalik arvamusküsitlus, vahendab CNBC.

Kreeka suuruselt teise linna Thessaloniki elanik Evangelos Kyrimlis sõnas, et kriis on võtnud lõivu nii kohalikul kui rahvuslikul tasandil. «Mitte keegi ei usu enam midagi,» sõnas Kyrimlis.

Ta ütles, et inimesed on endasse tõmbunud ja tegelevad peamiselt perekonna nimel võitlemisega.

Kyrimlis ise tuli Kreekasse majanduskriisi ajal tagasi. Seetõttu ta märkas ka, et inimesed ei ole enam sõbralikud, vaid on «vihkamine justkui kõige vastu.»

Kreeka peaminister Alexis Tsipras võttis kolmanda abipaketi vastu peale kuid kestnud kõnelusi. Tsiprase puiklemine tegi olukorra raskemaks, kuna laenuandjad nõudsid rangemat reformikava ning eelarvekärpeid.

Kreeka riigivõlg on praegu 180 protsenti SKPst, mis on üks suurimaid maailmas. See on pannud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kaalutlema, kas nad üldse osalevad Kreeka abipaketis. IMF tahab, et Kreeka võlg vähendataks jätkusuutlikule tasemele.

Lootust on – läinud reedel teatas Kreeka teise kvartali 0,3 protsendi suurusest majanduskasvust. Samuti vähendas statistikaamet esimese kvartali majanduslanguse numbrit 0,1 protsendile varem teatatud 0,5 protsendi asemel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles