Analüütikud: jaemüügi kasvunumbrid kinnitavad majanduse elavnemist

FOTO: Toomas Huik.

Majandusanalüütikute hinnangul kinnitavad jaemüügi kasvunumbrid majanduse elavnemist.


Swedbanki vanemanalüütiku Annika Paabuti sõnul kinnitavad jaemüügi kasvunumbrid, et Eesti majandus on taastumas.

Tema sõnul olid eelmise aasta alguses majapidamised veel üsna ebakindlad lähituleviku suhtes ning see pärssis tugevasti nende ostusoovi – eelkõige kardeti kaotada sissetulek töökaotuse läbi.

«Tasapisi see ebakindlus taandus ning majapidamised asusid üha rohkem kulutama.»

Aasta lõpus mõjutasid jaekaubandust Paabuti sõnul ühelt poolt jõulude ja aastavahetuse soodus- ja suurmüügid ning teisalt ka kardetav hinnatõus selle aasta algusest, mil tuli käibele uus valuuta.

Ta lisas, et eriti on seda märgata erinevate kestvuskaupade jaemüügist, näiteks arvutid, fotokaubad, kodumasinad ja muu taoline.

«Seega ootame, et selle aasta alguses on jaekaubanduse müüginumbrid eelmise aasta lõpu omadest tagasihoidlikumad, sest tarbijad võtavad enesele aega, et uue valuutaga harjuda,» märkis ta.

LHV Panga analüütiku Nils Vaikla sõnul näitab eelmise aasta detsembri jaemüüginumber, et majapidamiste kulutused on aastatagusega võrreldes jõudsamalt kasvama hakanud.

«Aktiivsemaid kulutusi jõuluostudele soosis kerkinud tarbija kindlustunne ning paranenud tulevikuväljavaade,» rääkis Vaikla.

«Majanduslanguse haripunkt on ületatud juba varem, kuid nüüd hakkab see aina enam silma ka tarbijakäitumises.»

Analüütik märkis, et detsembri jaemüügi statistika on kooskõlas LHV Panga 2011. aasta majanduskasvu ootusega, mille kohaselt on üheks oluliseks majanduse veduriks sel aastal väga madalatelt tasemetelt taastuva eratarbimise suurenemine.

Ta lisas, et toidukaupade käivet mõjutas detsembris oluline aastane hinnatõus – 12 protsenti.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul võib kokkuvõttes eelmise aasta jaekaubanduse kasvunumbrite põhjal olla rahul majanduse taastumise kiirusega.

«Sarnaselt euroalale ja Põhjamaadele kiirenes eelmise aasta kevadel Eestis tarbijate kindlustunne, mis viis aasta teises pooles Eestis jaemüügi kasvuni peale kaks ja pool aastat kestnud langust,» selgitas Palm.

«Samas tuleb arvestada, et kriisist tingitud langus oli Eestis euroala keskmisega võrreldes märgatavalt suurem ning seega püsib tarbijate hinnang finantsseisule veel mõnda aega nõrk.

Viimane koos nõrga töötuturu ja väheldase sissetulekute kasvuga seletab jätkuvalt kõrget säästmise soovi. See piirab kiiremat tarbimise taastumist.»

Ta lisas, et novembri ja detsembrikuu jaemüügi viieprotsendine kasv ja automüügi elavnemine kinnitavad tarbimise järkjärgulist taastumist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on majanduse elavnemine üha tugevamalt hakanud jõudma ka jaekaubandusse.

Ministeerium märkis oma teates, et 2010. aasta viimasel neljal kuul näitasid jaekaubanduse müügimahud püsivhindades kasvu. Samas hakkas ettevõtete müügitulu aastases võrdluses kasvama juba alates maikuust, millest tulenevalt suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 2010. aastal neli protsenti.

Samuti on Eesti jaekaubandussektor alates möödunud aasta juunist kasvanud kiiremini Euroopa Liidu keskmisest ning aasta lõpu poole kasvutempo järjest kiirenes.

Suurematest kaubagruppidest olid kõige tagasihoidlikuma kasvuga toidukaubad, kus arenguid piirab keskmisest kiirem hinnatõus.

Hoolimata suhteliselt tihedast konkurentsist surub toiduainete hindu üles üleüldine toidukaupade hinnatõus maailmas ja suurenenud välisnõudlus.

Ministeerium märkis muu hulgas, et sõidukikaubandusega tegelevate ettevõtete müügimahud kasvasid aastaga kaheksa protsenti ning et kasv tuli peamiselt sõidukite ja nende osade müügist.

Järgnevatel perioodidel võib hakata sõidukite müügile positiivset mõju avaldama asjaolu, et lõppema hakkavad sõidukimüügi tippaastatel 2006–2008 võetud liisingud.

 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles