Viik: tulevikus peavad kõik julgema elukutset vahetada

Linnar Viik.

FOTO: JAANUS LENSMENT/PM/SCANPIX BALTICS

IT-asjatundja Linnar Viigi arvates on Eesti 25 aastaga muutunud Põhjamaade sarnaseks, ent praegu on ikkagi õhus küsimus: kuhu edasi?

«1990. aastate algul juhtus see, et maailma majandus, tehnoloogia ja ühiskonnad laiemalt jõudsid sellisesse punkti, et Eesti-taolisel väikeriigil oli esimest korda võimalus maailma majanduses ja maailma kogukonnas ellu jääda. Pean silmas seda, et enam ei määranud edukust turumaht ja loodusvarade rikkus, vaid hoopis kaubavahetus, avatus, tehnoloogia intensiivne kasutamine, aga eelkõige teadmised, mis pandi erinevatesse ühiskonna- ja majandusvaldkonnasse,» rääkis Viik.

Enamik väikeriike suutis neid võimalusi tema sõnul ka ära kasutada. «Eesti hakkas minu jaoks silma võrreldes näiteks Läti ja Leeduga, et me olime alati pool aastat või aastakese neist ees. Vahed polnud silmipimestavad, aga me olime alati natuke eespool. Seda mõjutasid ilmselt paljud pisidetailid, aga mina olen alati rõhutanud, et väikeriigi majandus muutub seda nägu, missugused on tema investorid ja kaubanduspartnerid,» sõnas IT-asjatundja. Meie jaoks tähendas see Viigi hinnangul muutumist Põhjamaade sarnaseks. «Ma arvan, et see oli hea. Nõukogude Liidu lagunemise järel pilk läände pöörata oli ainuõige,» hindas ta.

Viik ütles 1990ndate kohta veel, et esimesed ülesanded, millega riik tegelema pidi, olid suhteliselt lihtsad. «Jaak Aaviksoo on mitu korda öelnud, et Eestis oli alguses kõik olemas, aga see oli nagu vana maapiirkonna kultuurimaja, kus tuli aknad lahti teha, tuba ära õhutada, tolm pühkida ning mööbel paika panna. Selle ülesandega sai Eesti hästi hakkama,» kirjeldas Viik.

Riigi institutsioonide ülesehitamise järel läks aga ülesanne keerulisemaks. «Nagu kultuurimajas, kus koristamise järel tekib küsimus, mida siis laval näidata. Sellest aitasid meid jälle välja välismõjud, nagu näiteks Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv. See küsimus on ka praegu päevakorral – kuhu edasi?» leidis ta. Viigi sõnul on ühiskonnas palju ootusi, et suured muutused peaksid käima üleöö. «Oma valdkonna näitel võin öelda, et asjad ei käi üleöö, vaid need saavad teoks igapäevaste pingutuste tulemusena,» märkis mees.

Tuleviku kohta rääkis Viik, et seda on üha raskem ennustada, kuna areng sõltub teadmistest, aga me ei tea, mida homme õpime ja teada saame. «Praegu arenevad isesõitvad autod olid veel viie aasta eest võimalikud vaid ulmekirjanike peades,» tõi IT-ekspert näite. Tema arvates hakkab Eesti tulevikus sõltuma tehnoloogiast, mida eestlased ise pole välja mõelnud.

«See tähendab, et tehnoloogia hakkab põhinema teadmistel, mis pole kohalikud, see pole aga tingimata halb – see on lihtsalt selge, et kapital ja ressursid kontsentreeruvad mujale, sest Eesti on väike. Tulevikus mängivad kindlasti suurt roli USA, aga järjest enam ka Aasia riigid. Aga sellises reaalsuses muutub Eesti jaoks veelgi olulisemaks tehnoloogia võimalikult kiire kasutuselevõtt ja juurutamine – me ei tohi tehnoloogiaid karta ega nende eest põgeneda. See on asi, mida me oleme ka seni piisavalt hästi osanud, aga see on tulevikus veelgi olulisem,» ütles Viik.

Tema kinnitusel jääb tulevikus vähemaks monofunktsionaalseid ameteid – näiteks ei saa keegi olla üksnes puuraidur või aednik. «Suureneb interdistsiplinaarsus ning tehnoloogia osakaal. Töötajatele on tarvis täienduskoolitust ning ka julgust elukutset vahetada. Mina ise olen praegu 51aastane ja ma ei usu, et ma saaksin kunagi endale lubada seda luksust, et ma jään pensionile. Ka noored peavad leppima, et nad ilmselt töötavad terve elu,» lausus Viik.

Tagasi üles