Oliver Kruuda krutskid: kolm suurt ebaõnnestumist, millega piimaärimees on silma paistnud (1)

Mariann Prooses
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oliver Kruuda.
Oliver Kruuda. Foto: Marko Saarm / Sakala

Teisipäeva õhtul esitati ärimees Oliver Kruudale kahtlustus suures maksupettuses, kuid ka varasemalt on Kruudale kuuluvad ettevõtted olnud Maksuameti teravdatud tähelepanu all. Vaatame, millised on olnud piima- ja endise magusatöösturi suuremad läbikukkumised.

1. 2006. aastal uuris keskkonnainspektsioon Oliver Kruudaga seotud kaebust. Nimelt oli ärimees  lasknud enda omanduses asuva krundi kõrval riigimaal umbes hektari suurusel alal puid raiuda ja kraavi süvendada. Kruuda tunnistas eksimust ja väitis ajakirjandusele, et hakkas ebaseaduslikult oma maja taga puid raiuma, kuna ei oleks suutnud raieloa saamist ära oodata. Keskkonnainspektsioon hindas lõpus Kruuda ebaseadusliku tegevusega tekitatud keskkonnakahju suuruseks ligi 16 000 eurot.  

2. 2007. aasta sügisel otsustas Kruuda müüa kommivabrik Kalevi ja selle toiduainetööstusega tegelevad tütarfirmad tuntud investeerimispankur Indrek Rahumaa investeerimisfondile Alta Capital. Peagi kandis Rahumaa Kruudale üle kuus miljonit eurot. Kõigepealt tegi Kruuda Kalevi väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumise, mille hind oli 70 protsenti aktsia hinnast kõrgem. Lisaks kulutas ta ülisuuri summasid, et üles ehitada oma meediaimpeerium Kalev Meedia, mis pidi tegema vaid positiivseid ja ühiskonda edasiviivaid lugusid. Paraku tõmbas Rahumaa Kruudalt tooli alt, sest ei suutnud raha kokku saada ning suurtehing jäi ära.

3. ASi Via Concept ehk endise Kalev meedia pankrot. Ettevõte andis välja mitmeid ajakirju, opereeris kaht telekanalit, uudisteportaali ja raadiojaama. Kuna Kruuda meediakonseptsioon põhines otsusel, et ajakirjandus peab olema reklaamivaba ehk Kalev Meedia väljaannetesse ei saanud reklaami osta, oli see majanduslikult ettevõtte surmaotsus. Üles jäid nõuded ning maksmata palgad töötajatele, mispeale alluvad kaalusid kohtusse pöördumist. Lõppkokkuvõttes läks AS Via Concept Eesti  riigile hüvitistena maksma 5,6 miljonit eurot.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles