Liit: veoettevõtted tangivad kuus keskmiselt ligi 2000 liitrit Lätis Riigil jääb saamata miljoneid eurosid aktsiisitulu

Veoautod. Foto on illustratiivne.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) küsitlus näitas, et Läti kaudu sõitvad veoettevõtted on oma tankimise valdavalt sinna viinud ja keskmiselt tangitakse Lätis 1940 liitrit kuus auto kohta.

«Küsitlusele vastajate seas oli keskmine kogus auto kohta, mis tangitakse Eestis vähem ehk siis tangitakse Lätis, umbes 1940 liitrit auto kohta ühes kuus,» ütles ERAA info- ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolainen BNS-ile.

Ta lisas, et tegelikult üks auto ilmselt tarbib kuus kütust rohkem, olenevalt kuidas marsruudid ja veod on organiseeritud, nii et ilmselt tuleb ka mujal tankida. «Tõenäoliselt tehakse osa vedusid Eesti sees või käiakse kusagil mujal, Skandinaavias, siis Läti poole tankima ei minda,» ütles ta.

«1940 liitri pealt on 870 eurot ühe veoki kohta aktsiisimaksu ühes kuus. Osal on seal rohkem, osal vähem tankimisi, see oli keskmine,» rääkis Perolainen.

Perolainen möönis, et küsitluse vastamine polnud liikmete seas kuigi aktiivne ja vastused laekusid vaid 16 ettevõttelt, mis on oma tankimise kõik Lätti viinud. Nendel ettevõtetel on kokku 300 autot. Samas võib tema sõnul küsitluse tulemusi üldistada ja tõenäoliselt ka kõik ettevõtted, mille autod liiguvad Läti kaudu Eestist välja, on oma tankimise sinna viinud.

Kui keskmiselt tangitakse kuus auto kohta vähem 1940 liitrit, teeb see Perolaineni sõnul kuus kokku 582 000 liitrit. «Eesti riigil jääb nende 300 auto pealt saamata üle 250 000 euro kuus. Minu hinnang on, et see arv, mis käib erineva regulaarsusega Eestist välja Läti kaudu on 3000-4000 vahel,» ütles Perolainen. «Kui see korrutada nüüd selle [küsitluse] keskmise kogusega, siis tulevad päris suured summad, ikka miljonid eurod,» lisas ta.

Assotsiatsioon kogus liikmetelt infot, et näidata, kuidas valitsuse otsused aktsiisi tõstmiseks on mõjutanud autofirmade käitumist. «Eesmäk on, et esiteks ei tuleks uut aktsiistõusu ja teiseks, ka praegune tuleks tagasi pöörata,» ütles Perolainen.

Loe ka neid

Tagasi üles