Pangad ja konkurendid saadaksid Tere haamri alla

  • Farmi piimatööstuse omanik süüdistab Kruudat väliskapitali edus meie toiduturul.
  • Nordea ja DNB Panga hinnangul on saneerimine läbi viidud põhimõtteid eirates.
  • Kahtlustatava firma suhtekorraldaja kinnitusel on Tere igapäevatööga kõik hästi.

Tere piimatööstuse juht Oliver Kruuda oma valdustes.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Olulisimaid piimatöötlejaid Maag Grupp tahab Tere aktsiaseltsi haamrilöögiga ära osta, Nordea ja DNB Pank peavad õigeks maksupettuse kahtlustusega uurimise alla sattunud võlgniku  pankrotti.

Tere omandamiseks soovi avaldanud ettevõtjad valmistuvad ettevõtet pankrotipesast välja ostma, sest soovivad niimoodi saavutada kohalikul piimaturul suuremat mõju.

 „Me tahame nii Tere kaubamärki kui ka nende tootmisvõimsusi -  kogu ettevõtet. Kui selle ettevõtte potentsiaal peaks lagunema, siis praegu on Balti riikides ja kogu piirkonnas tootmisvõimsusi nii palju üle, et lettidele tühja auku ei tekki,“ rääkis  Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp.

Farmi piimatööstuse omanikfirma süüdistab just Kruudat selles, et välismaine kapital on võitnud Eesti piimandusturust liiga suure tüki. „Kruuda senine tegevus on andnud Eesti turgu ära nii leedulastele kui ka soomlastele ning meie ei pea loomulikuks, et Eestis kehtivat piima hinda dikteeritakse välismaalt,“ rääkis Lepp. „Tere pankrot on üks võimalus, mis võib kiirendada Eesti piimandusturul halvaks minevaid asju. Kui Kruuda on oma ettevõtet juba 20 aastat halvasti juhtinud, siis saneerimine ei muuda siin midagi.“

Varem Tere aktsiaseltsi ostmise huvi kinnitanud Põlva Agro suurosaniku Raul Jeetsi kinnitusel ei saa ta varasemate konfidentsiaalsuslepete tõttu oma praegusi kavatsusi vabalt kommenteerida.

„Kinnitan, et olen endiselt huvitatud piima tootmise ja töötlemise võimsuste konsolideerimisest. Praegu vaatan ma aktsiaseltsi Tere mitte investorina vaid pigem piimatootjana, kelle jaoks suur kohalik töötlemisettevõte tegutseb alavõimsusega,“ lausus Jeets. 

Suurimad võlausaldajad nõuavad pankrotti. „ Jah, kõige tõenäolisem on pankrot. Pankroti käigus saaks ettevõtet tegutsevana müüa ning lõpetada ettevõttele saatuslikuks saanud probleemid,» ütles Nordeat ja DNB Panka esindava advokaadibüroo COBALT juhtivpartneri Jaanus Mody. „Kui nüüd ilmneb, et ettevõttes on lisaks muule ka nii suured maksurikkumised, siis sellist ettevõtet ei tohiks põhimõtteliselt saneerida. Saneerimiskava ei kannata välja, kui kümne aasta jooksul peaks tekkima isegi paarisajatuhande eurone täiendav kulu.“

Tere saneerimismenetlus tulnuks Mody sõnul ammu ära lõpetada, sest on läbi viidud saneerimise põhimõtteid eirates: võlgniku poolt andmeid varjates, esitades vaid enda jaoks sobivaid andmeid ja arusaamu. „Täna pole aga teada sedagi, kas kõik võlausaldajad on ikka võlausaldajad, kas kõik pandipidajad on ikka pandipidajad,  aga nende hääled määravad kas ja kes võlausaldajatest millal palju raha saab,“ selgitas Mody

Kui Terele esitatud maksukahtlustus osutub vettpidavaks ning toob kaasa täiendava maksukohustuse, mõjutaks see negatiivselt ettevõtte võimekust raskustest väljuda, selgitas saneerimiskava analüüsinud sõltumatu finantsekseprt Urmas Võimre.

 „Sõltuvalt sellest, millisel maksustamisperioodil Terele etteheidetavad tehingud toimusid, võivad maksusummale lisanduda nii viivisintressid kui ka viivisintressidelt tasumisele kuuluv tulumaks, rääkimata rahalisest karistusest,“ rääkis Võimre.  „Rahalise kohustuse lõplik suurus võib kujuneda tuntavalt suuremaks kui ajakirjanduses tänaseks avaldatud tulu- ja käibemaksu summa.“

Kogu välja nõutavat summat omakorda hakkab mõjutama kohtu poolt määratav rahaline karistus ning ajavahemik, mille jooksul kahtlustatav tegu toime pandi.

Jutud pankrotist teenisid Tere aktsiaseltsi ja Oliver Kruudat esindava vandeadvokaadi Elmer Muna pahameele, kes rõhutades, et  firma saneerimise protsess jätkub. "Mingist pankrotist ei saa ma aru, miks keegi siin räägib,“ ütles Muna.

Algatatud menetlus ei mõjuta ettevõtte igapäevast äritegevust, juhtimist, tarneid, suhteid koostööpartneritega ega ka muid kohustusi, rõhutas omakorda Tere palgatud suhtekorraldusfirma saadetud teade .  „Ettevõte on igapäevaselt elujõuline, oluline on, et Tere aktsiaselts  saaks saneerimisprotsessiga jätkata. Seetõttu on heameel, et eile kinnitas ka Ringkonnakohus, et osade võlausaldajate katse saneerimisprotsessi nurjata ei ole õigustatud, sest näeme selgelt, et ettevõtte igapäevane äritegevus on jätkusuutlik ja ühe Eesti armastatud kaubamärgi tooted on kvaliteetsed ja tarbijaile naudingut pakkuvad,“ seisis pressiteates.

Tallinna Rahumäe arestimajas viibivalt Kruudalt ei õnnestunud loo valmimise ajal kommentaari küsida.

Piimatootjatest võlausaldaid ohustab  Tere majandustegevuse takerdumine suure rahalise kaotusega .  „Päris hulk piimaraha on saneerimispesas kinni ja kui see saamata jääb, siis meie ühistu põllumehed jäävad poolest miljonist eurost ilma,“ ütles EPIKO nõukogu esimees Märt Riisenberg.

Samas uudis Kruuda vastu esitatud kahtlustustest EPIKO igapäevategevust ei mõjutanud, sest ühistu Terele enam piima ei müü.

Teisipäeval said Tere juhatuse liige Oliver Kruuda, veel viis isikut ja Tere aktsiaselts kahtlustuse maksupettuses, mille tulemusel on jäetud riigile tasumata nii tulu- kui ka käibemaksu kokku umbes 375 000 euro ulatuses. Nordea ja DNB pank on ASi Tere üks suurematest võlausaldajatest. Kokku on nõuete omanikke mõnisada.

Tagasi üles