Tallinn on elektribusside kasutuselevõtu osas skeptiline (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemalt niipea elektribussid Tallinna teedel vurama ei hakka.
Vähemalt niipea elektribussid Tallinna teedel vurama ei hakka. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Tallinn osaleb küll Euroopa Liidu elektribusside teemalises projektis, ent on sääraste sõidukite kasutuselevõtu osas mõnevõrra skeptiline, kuna nende kasutamine nõuaks liinidele laadimisinfrastruktuuri väljaehitamist, pigem eelistab linn hübriidbusside kasutamist.

«Laadimispunktide väljaehitamine ei ole väga lihtne,» ütles Tallinna Linnatranspordi AS-i bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel BNS-ile. Lisaks peaks tema sõnul elektribusse olema võimalik kasutada vajadusel igal pool, mitte ainult kindlatel liinidel.

Herkeli sõnul oleks hea lahendus kasutada ka niinimetatud üleöölaadimisega elektribusse, aga seda laadimissüsteemi pole tema sõnul võimalik suurte 12-meetriste busside jaoks kohaldada. Tema sõnul oleks suurte busside puhul üleöölaadimise puhul akude arvelt vähem ruumi inimestele.

«Parem on ehitada buss selliseks, kus on vähem akusid ja tuleb tihemini laadida, kui selline, mis on üleni akusid täis,» ütles Herkel. Üleöölaadimine on Herkeli sõnul hõlpsamalt kohaldatav väikestele, kuni 20-kohalistele minibussidele.

«Paari aasta jooksul tuleks teha teiste riikide kogemuse põhjal selgeks, millise lahenduse peale nemad on otsustanud minna. Skandinaavias on rohkem liinipõhisus, Lõuna-Euroopas, näiteks Pariisis ja Barcelonas on aga väiksemad bussid ja üleöölaadimine, mis on samas ilmselt kallim lahendus,» ütles Herkel. Üldiselt on Herkeli sõnul näha, et nii Euroopas kui ka näiteks Hiinas on tendents elektribusside kasutusevõtu poole.  

2014. aastal kinnitatud Tallinna ühistranspordi 2014–2024 aastate arengukavasse esialgu niinimetatud elektromobiilsuse teema sisse ei läinud, ütles Herkel. Tema sõnul korrigeeritakse arengukava igal aastal vastavalt uuenenud olukorrale.

«Sellel aastal oleme arengukava korrigeerinud trammide osas,» märkis ta. Kui lähematel aastatel saadakse selgem pilt elektribusside potentsiaalist, korrigeeritakse arengukava vastavalt uuesti.

Herkel lisas, et Tallinn osaleb vaatlejana ZeEUS projektis, tegu on Euroopa Liidu (EL) meetmega, mille suunitluseks on rakendada täiselektrilisi linnabusse põhiveeremina; projekti lõpp on 2017. aasta sügisel.

Projekti raames testitakse erinevaid elektribusside tehnoloogiaid ja laadimisinfrastruktuure Euroopa 10 testlinnas. Eestil on projekti liikmestaatus alates selle aasta maist. Herkeli sõnul ei kuulu Tallinn testlinnade hulka, kuid saab pärast projekti lõppu ligipääsu selle tulemustele, mida saab kasutada edasiste otsuste langetamiseks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles