Tööstust ootavad ees kallim ja targem töö ning robotid
13. august 2016, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paides Arvamusfestivalil toimunud arutelul leiti, et tööstusettevõtetel tuleb digitaalsetele lahendustele rohkem tähelepanu pöörata, sest muidu pole võimalik konkurentsivõimeline olla.
Tallinna Tehnikaülikooli professori Jüri Riivese sõnul pole tänapäeval enam võimalik rääkida tööstusest, ilma et räägitaks ka infotehnoloogiast. Tema väitel kasutavad peaaegu kõik Eesti ettevõtted juba praegu digitaalseid tootmisvahendeid, sest muidu poleks võimalik konkurentsis püsida.
"Ettevõtted ei tohiks keerulistest terminitest ära ehmuda ning seepärast arengule käega lüüa," lisas ta. Riivese jutu järgi tuleb digitaliseerimist vaadelda samm-sammult: kui kõike korraga ei jõua, siis tuleb teha kõige olulisem ja kõige vajalikum ning seejärel edasi liikuda.
Ettevõtlusministri Liisa Oviiri sõnul on valitsuses kooskõlastamisel riigi tööstuspoliitika, mis peaks toetama nii suurtööstuste kui ka idufirmade arengut. Oviiri arvates on tööstuspoliitika Eestis seni vaeslapse rollis olnud, sest tööstust on vaadeldud kui keskkonda reostavat sektorit, milelga pole vaja tegelda.
Tööstuspoliitika roheline raamat, mis on juba kokku pandud, käib ühe ettepanekuna ka välja tööstuse digitaliseerimise kui potentsiaalse arengumootori.
Ericsson Eesti juhatuse esimees Seth Lackman arvas, et enne, kui küsida, kuidas riik saaks aidata, peaks ettevõtjad ise tegutsema. "Iga ettevõtte juht peaks mõtlema, mis on tema tööstusharu digitaalne strateegia. Kui kava on olemas, siis tuleb seda hakata ellu rakendama. Kui ka siis tekivad raskused või on vaja toetust, võib minna riigi käest abi küsima," märkis Lackman.
Ühtlasi kutsus Lackman ettevõtjaid üles tehnoloogia- ja IT-firmadega ühendust võtma, et koos sobivate ärilahenduste peale mõelda.
Professor Jüri Riives tõi sisse robotite rolli tööstuses ja rääkis muuhulgas edusammudest, millega Eesti juba silma on paistnud.
Kõik panelistid olid aga ühel meelel, et tööstuse areng ei jäta inimesi tulevikus tööta. Lihtsama töö teevad edaspidi tõesti ära masinad, kuid inimeste tehtav töö saab olema targem ja kallim. Arutlejad kutsusid üles õppima rohkem inseneriteadust ning IT-d.
Jüri Riivese väitel on tehnoloogiaettevõtted Eestis pideva probleemi ees: pole piisavalt tööjõudu! Samas töökohti olevat piisavalt. Ka Liisa Oviiri väitel on oskustega tööjõud Eestis kõrgelt hinnatud.