Eesti energiatootmine kasvas juulis veerandi võrra

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul loodab ettevõte teises poolaastas kasvatada tootmismahtusid.

FOTO: Jaanus Lensment

Eesti elektritootmine kasvas juulis kuuga 27 protsenti, Eesti Energia sõnul on kasvanud energiatootmismahtude põhjuseks alanenud süsihappegaasi kvoot, mis mõjutab ettevõtte elektritootmise omahinda, kirjutab BNS.

«Samuti teostasime juunis suuremas mahus remondi- ja hooldustöid, mille tõttu oli juunis vähem energiaplokke töös, remonditöid esines ka riikidevahelistes elektriühendustes,» ütles Eesti Energia kommunikatsioonispetsialist Lotte-Triin Narusk BNS-ile.  

«Meie konkurentsivõimele on positiivset mõju avaldanud ka 1. juulist kehtima hakanud paindlik ressursitasude süsteem,» lisas Narusk.

Nordpool elektribörsi andmetel on Eesti elektritootmismahud juuni-juuli keskpaikade võrdluses kasvanud 174 943 megavatt-tunni võrra 826 950 megavatt-tunnini, ehk ligi 27 protsenti, tarbimine on seejuures kasvanud vaid kaks protsenti 560 827 megavatini. Megavatt-tunni hind on börsil kahe kuu võrdluses langenud 5,25 euro võrra 30,97 eurole.

Saksamaa energiaturu EEX andmetel on süsinikdioksiidi kvoot langenud juuni alguse 5,95 eurolt juuli lõpuks 4,44 eurole, ehk 25 protsenti.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles juuli lõpus, et ettevõte on teise poolaasta tulemuste osas mõõdukalt optimistlik, kuna üldised trendid turul on pigem positiivsed ja tänu ressursitasude langetamisele loodab ettevõte teises poolaastas kasvatada ka tootmismahtusid.

Peale Brexitit on tugevalt langenud ka süsinikdioksiidi kvoodihind, mis samuti aitab ettevõttel kulusid kokku hoida. «Need asjaolud süstivad meisse optimismi, oleme positiivsemad kui esimese kvartali lõpus,» ütles Sutter.

Tagasi üles