Saksa meedia: Elbe suudmes tegutsev Leedo laevafirma on raskustes
Täiendatud kell 20.29

Ärimees Vjatšeslav Leedo viis pärast Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaliinide konkursi kaotamist laevad Saksamaale. Pildil Leedo Cuxhaveni ja Brunsbütteli laevaliini avamisel mullu augustis.

FOTO: Tairo Lutter

Saksamaal Elbe jõe suudmes Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahelisel liinil opereeriv Vjatšeslav Leedo laevafirma Elb-Link Reederei GmbH on rahalistes raskustes ning võlausaldajad kardavad firma pankrotti, kirjutab Saksa rahvusringhääling NDR.

Vjatšeslav Leedo sõnul läheb ettevõttel Saksamaal isegi paremini, kui äriplaan ette näeb. «Elb-Link Reederei GmbH lähtub oma äritegevuses ettevõtte äriplaanist ning praegune kahjum on väiksem kui oli äriplaanis praeguseks ajaks prognoositud,» ütles Leedo oma esindaja vahendusel Postimehele.

Cuxhaveni linnakohtu direktor Andreas Frank ütles NDRile, et kohus on teinud ettevõttele ettekirjutuse oma majandusliku seisundi avalikustamiseks. Üks Elb-Link Reederei võlausaldajaid esitas ettevõte vastu pankrotiavalduse, ent võttis selle tagasi, kui laevafirma esitatud arve eest tasus.

Andreas Frank ütles ajalehele Weser Kurier, et kokku on firma vastu nõudeid kaheksal võlausaldajal.

Cuxhaveni ametikohtu andmetel üritavad ülejäänud võlausaldajad sundida ettevõtet Elb-Link-Reederei arestimisähvardusega oma tegelikku majanduslikku olukorda avalikustama. Stade prokuratuuri esindaja Kai Thomas Breas tunnistas, et laevafirma vastu on algatatud uurimine firma maksejõuetuse kahtlusega.

Laevafirma tegevjuht Christian Schulz lükkas kahtlused ettevõtte majanduslike raskuste kohta tagasi. Schulz selgitas, et iga ettevõtte jaoks on algus raske ja firma alustas Elbe jõel laevandusäriga alles aasta tagasi. Schulz kinnitas, et majanduslik olukord ei kujuta laevafirmale mingit ohtu ja ta näeb ettevõtte tulevikku optimistlikult. Ta märkis, et veokite arv on Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahelisel liinil stabiilselt kasvamas.

Christian Schulz ütles Weser Kurierile, et laevade täituvus on üle 50 protsendi, mis on tunduvalt rohkem, kui kulude tagasiteenimiseks vajalik 33,7 protsenti.

Laevanduses töötav insener Jürgen Grzeskowiak ütles Weser Kurierile, et ta oli laevaliini avamise suhtes skeptiline juba selle avamisest alates. Tema hinnangul on 98 meetri pikkused kaks laeva selle liini jaoks liiga suured. Grzeskowiak meenutas, et arutas oma äripartneriga aasta alguses selle laevaliini väljavaateid ja siis ennustas ta sellele ärile kestvuseks veel umbes aasta. Tema hinnangul toovad laevad ettevõttele aastas umbes 1,5 miljonit eurot kahjumit.

Vjatšeslav Leedo rääkis Saarte Häälele, et ülimalt kehva suve arvestades tuleb liini kahjum arvatust isegi väiksem.

«Esimeste aastate kahjum on algusest saadik äriplaani sisse kirjutatud, me pole kunagi väitnud, et lähme Saksamaale kohe pudrumägesid tühjaks kaevandama,» ütles Leedo endale kuuluvale ajalehele Saarte Hääl.

Tema sõnul on strateegilised plaanid on paika pandud 4–5 aastaks ja on selge, et nullist alates sisse töötataval laevaliinil kohe algusest saadik ülearu hästi ei lähe. Leedo tõdes, et nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. «Kelle arvates on Grete ja Anne-Marie Elbe jõel sõitmiseks liiga suured, teiste arvates jälle väikesed; kelle arvates on graafik liiga tihe, kellele liiga harv,» rääkis Leedo.

«Fakt on see, et ootasime esimeseks aastaks paremat ilma. Talv oli meile üliraske, suvi on olnud normaalne, kuid siiski vihmane ja külm. Täna on seal ainult 12 kraadi sooja! Siiski oli suve hakul paar nädalat tõeliselt ilusat ilma, mil laevade täitumus oli ülihea, parem kui planeerisime,» märkis Leedo.

Varem Väinamerel liigelnud Grete ja Anne-Marie alustasid Elbe jõel täpselt aasta tagasi ja Leedo sõnul on just praegu kokkuvõtete ja edasiste plaanide tegemise aeg. «Mina olen seda meelt, et peaks jätkama," ütles Leedo. «Kolme-nelja aasta pärast on see majanduslikult väga hea liin, kuid ei saa salata, et on ka muid kohti, kus saaks kohe laevad tööle panna," lisas ta ja rõhutas, et edasised plaanid pannakse paika pärast esimese aasta kokkuvõtete tegemist.

Parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa lahkusid mullu suvel mandri ja Lääne-Eesti saarte vaheliselt liinilt ja asusid augusti lõpus teenindama Elbe suudmes asuvat Brunsbütteli-Cuxhaveni liini. Saaremaa sai uuel liinil nimeks Grete ja Muhumaa Anne-Marie.

Mullu 16. märtsil registreeritud Elb-Link Reederei sajaprotsendiline omanik on Eestis mullu 2. veebruaril registreeritud S.O. Invest OÜ, mis kuulub võrdselt Vjatšeslav Leedole ja parvlaevade omaniku Olav Miili elukaaslasele Katren Helinurmele.

48 000 elanikuga rahvusvahelise parvlaevasadama Cuxhaveni ja üle jõe Kieli kanali suudmes paikneva 12 000 elanikuga Brunsbütteli vahel katkes parvlaevaühendus 2001. aastal, kui kolme 1960ndatel ehitatud laevaga opereerinud ettevõte Elbe-Ferry tegevuse lõpetas. Enne seda on veel üks laevafirma seda liini opereerinud, aga samuti tegevuse lõpetanud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles