Kaubavedudel võetakse kasutusele elektroonilised saatedokumendid

FOTO: Andrus Eesmaa/Järva Teataja

Ministeeriumi sõnul on muudatuse eesmärgiks bürokraatia vähendamine ning rahaline kokkuhoid vedajaile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saadab vabariigi valitsusele eelnõu, et Eesti ühineks nende riikidega, kus maantee kaubavedudel kasutatakse elektroonilist dokumendihaldust. Eesti ühinemiseks peab elektroonilise saatedokumendi rahvusvahelise kaupade maanteeveolepingu konventsiooni lisaprotokolli heaks kiitma vabariigi valitsus.

«Eesti on arenenud e-riikide hulgas ja siin on taas võimalik bürokraatiat ning dubleerivat paberimajandust vähendada. Lisaks näitavad teiste riikide kogemused, et elektrooniliselt saatedokumente kasutades hoiavad kauba saatja ja vedaja ka rahaliselt kokku, Hollandi näitel ligi kaks kolmandikku kuludest paberdokumentidele,» sõnas majandus- ja taristuminister Kristen Michal eelnõu tutvustades.

Kuna kaupade maanteeveoga kaasneb täna harilikult ka mahukas dokumentatsiooni vormistamine (praegu tuleb iga saadetise kohta koostada kolmes originaaleksemplaris saateleht), muudab elektrooniliste dokumentide kasutamine kogu veoprotsessi kiiremaks ja efektiivsemaks. Ära langeb ka dokumentide kaotsimineku oht.

Sisuliselt moodustub lisaprotokolli vastuvõtmisel tervet Skandinaaviat ja Balti riike hõlmav territoorium, kus on võimalik kaupade vedamine maanteel elektroonilist saatedokumenti kasutades. Selleks, et kaupade vedu võiks toimuda ainult elektroonilise saatedokumendi alusel ilma paberkandjal dokumente vormistamata eeldab lisaks ka seda, et nendes riikides on kasutusel teiste (kauba saatja ja vastuvõtja) riikide digiallkirju lugev ja tunnustav autentimissüsteem.

Elektrooniline saatedokument on samaväärne paberkandjal saatedokumendiga ja peab sisaldama samu andmeid, seega on sel sama tõendusväärtus. Samuti peab elektrooniline saatedokument olema tõestatud elektroonilise allkirjaga, mis omakorda seob dokumendi üheselt selle allkirjastanuga. 

Lisaks aitab elektroonilise saatedokumendi lisaprotokolliga ühinemine vähendada kaupade veoga seotud kulutusi. Eesti kohta täpsed andmed puuduvad, kuid Hollandis 2004. aastal läbi viidud uuringute alusel saadi ühe paberkandjal saatedokumendi administreerimiskuluks 6,21 eurot. Arvestuslikult leiti, et elektroonilise saatedokumendi rakendamine aitaks kokku hoida 4,5 eurot iga paberkandjal saatedokumendi kohta, mis terves riigis tähendaks rohkem kui 181 miljonit eurot kokkuhoidu. Ehkki Hollandi maantee kaubaveoturg on Eesti omast tunduvalt suurem, võib siiski eeldada märgatavat majanduslikku kokkuhoidu ka Eestis.

Lisaprotokolli on ratifitseerinud või sellega ühinenud Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Läti, Leedu, Holland, Hispaania, Šveits, Taani ja Slovakkia. Lisaks neile allkirjastasid lisaprotokolli selle koostamisel 2008. aastal ka Belgia, Soome, Norra ja Rootsi. 

Tagasi üles
Back